Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. Raspliraie kujundatakse spetsiaalse kujuga raiumismeisli abil. Raspliraidel on iga hammas eelmise suhtes nihutatud poole sammu võrra. Raspleid kasutatakse pehmete materjalide viilimiseks. Olenemata raide liigist on viili hambad kiilukujulised. Viili tüüp, raide number, mõõtmed ja ristlõike kuju valitakse olenevalt detaili materjalist, mõõtmetest ja kujust ning nõutavast töötlemistäpsusest ja pinnakaredusest. Terast ja teisi kõvu metalle viilitakse kahekordse raidega viilidega, pehmeid metalle ja mittemetalseid materjale töödeldakse ühekordselt raiutud viilidega. Uus viil on helehall. Tume toon tähendab, et viil on oksüdeerunud või halvasti karastatud. Viili kasutamisel tuleb kinni pidada järgmistest reeglitest: 1. Tööajal ega hoidmisel ei tohi viilid saada lööke üksteiselt ega metallesemetelt, sest see vigastab viili hambaid ja võib nad murda. Viile tuleb hoida puitalustel. 2
sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel. arv. Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited
joon. 113 Nõelviile (joon. 114) kasutatakse väikeste pindade ja kitsaste kohtade viilimisel. Nõelviilid joon. 114 1.7.1. Viili valimine. Viili tüüp, raide number, mõõtmed ja ristlõike kuju valitakse olenevalt detaili materjalist, mõõtmetest ja kujust ning nõutavast töötlemistäpsusest ja pinnakaredusest. Terast ja teisi kõvu metalle viilitakse kahekordse raidega viilidega, pehmeid metalle ja mittemetalseid materjale töödeldakse ühekordselt raiutud viilidega. Alljärgnevas tabelis (tab. 2.13) antud orienteeruv töötlemistäpsus ja pinnakaredus viilimisel sõltuvalt raide nmmbrist. Tabel 2.13. Töötluse liik Viili liik Raide nr Töötlusvaru Töötlustäpsus Pinna-
Smin = 10 m Sele 12.8. Istu süntees 12.5. Detailide pinnakaredus Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed – pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate pindade karedusest sõltub nende hõõrdumine ja kulumine. Pinnakaredus mõjutab ka detailide tugevust. Siledama pinnaga detailid peavad kauem vastu. Pinnakaredusest sõltub pinguga istude mõjukus. Siledama pinnaga detailid annavad liites suurema pingu, sest karedate pindadega detailide kokkupressimisel lõigatakse osa pinnakonarusi maha. Karedama pinnaga detailid korrodeeruvad kiiremini. Masinadetailide sissetöötamisel toimub pinnakonaruste intensiivne muljumine ja mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. Mida karedam on pind, seda suuremad on need muutused.
Pj = - ms r w2 cos - msr w2 cos 2 teiste jõududega on samuti väike ja oleneb liikuvate detailide Pk = Pk = Plp / cos ** ehk pinnakaredusest ja nende vahelistest piludest , mootori koormatusest Jõud N* on väärtuselt võrdne ja suunalt vastupidine normaaljõuga Pj = -(Pj1+ Pj2) = - (P1 cos + P2 cos 2) ja soojusreziimist. Hõõrdejõude tuleb arvestada mootori mehaanilise N. Saadud võrrandi esimest liidetavat nimetatakse esimese järgu kasuteguri arvestamisel.
annaabi.ee 
