2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võikalik ilma pressimiseta? 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmete d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90
Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta? 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Mõõtmed d ja d2 väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d / mm 40 42 45 50 55 60 65 70 80 90
etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Euroopa etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 3.Mõõta pinnakaredused profilomeetriga Surtronic 10 igal pinnal kolm korda muutes mõõtmise kohti. Seadme töö kirjeldust lugege töölaua abimaterjalist. 4.Kanda kõik tulemused tabelisse 1. Arvutada profilomeetriga mõõdetud tulemuste keskväärtus. 3 1 4 5 2 Joonis 1
max 5010-6 Temperatuuri gradient: T = =99,21 99 ° C ad 121060,042 Selleks, et koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta, võll temperatuuril 20 ° C rumm kuumutada temperatuurini 199 ° C 5. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt). 6. Missuguste väärtustega peaks olema võlli ja rummu kontaktpindade pinnakaredused? Kas ja kuidas peaks istu optimeerima, et kompenseerida pinnakonaruste plastset deformeerumist istu moodustumisel? Pinnakareduse valem: = arv +1,2(Rz võll + R z rumm ) Istu koostamisel mingil määral pinnakonarused tasandauvad ja sellega võib kaasneda libisemine. Pöördemomendi varu võib võtta nii suure, et väldiks läbilibisemist, selleks võib ise optimeerida (ei pea kasutama ISO eelisistu).
07. ESKIIS VÕLLIST: Ra O 40 2000 Sele 1. 2 Võlli esiis 08. KOKKUVÕTE Arvutuste teel sain võllide mõõdud, tolerantsid leidsin vastavalt etteantud täpsusklassidele. Tolerantside tabeli leian M. Purde õpikust "Tolerantsid ja istud", lk 23. Tolerantside järgi leian pinnakaredused. Tabeli pinnakareduste väärtuste ja täpsusklasside info leian M. Purde õpikust " Tolerantsid ja istud", lk 53 ning pinnakareduste tabeli Ra ISO ja Rz ISO arvväärtuste kohta leian M. Purde õpikust "Tolerantsid ja istud", lk 52. 09. JÄRELDUSED Kuna sain arvutatud ja otsitud üles erinevad suurused tabelisse, võin lugeda töö sooritatuks, kuigi töö oli aeganõudev ja arusaamisega oli ka keerukusi. 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud
LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki ebatäpne ja teda kasutatakse üha vähem. Täpsemalt saab pinnakaredust mõõta kas profilomeetriga või profilograafiga. Need on keerukad ja
– Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat, nael jne) – Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa – Karr – tüvekahjustus vaigutamisest – Kaldots - – Poomkant – osaliselt saejälijeta saematerjal – Koorelaik – puukoore ala spoonil – Kriipsud – nt sae jäljed – Lainelisus, pinnulisus, lemmelisus, narmalisus – metsamaterjali erinevad pinnakaredused – Sisseraie – kirvega tekitatud vigastus – Sisselõige – saeteekujuline vigastus – Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige – Killend – metsamaterjalist eraldunud puidukild – Nokk – metsamaterjali puudulikul läbisaagimisel jääb puiduosa – Kida – spooni või detaili servalt väljaultuv nokk – Rebis – puu langetamisel või töötlemisel paikne süvend – Muljutis – jeebus küll
silehõõrdejoon =f(Re); IV eelruuttakistuspiirkond sõltub Re-st ja suhtelisest karedusest = f Re, , V
d
ruuttakistuspiirkond sõltub ainult karedusest = f
1.29 Hõõrdetakistus tehnilise karedusega torudes
Tehniline karedus on ebaühtlane ning pinnakaredused hakkavad viskoossest aluskihist (mis Re kasvades õheneb)
välja ulatuma järk-järgult, mitte korraga, nagu ühtlase liivakareduse korral. Olenevalt Re väärtusest võivad ka
tehnilise karedusega torud töötada silehõõrde-, eelruuttakistus- või ruuttakistuspiirkonnas. Silehõõrdepiirkond
4000
12) Tõmmata kontuurjooned üle jämedama joonega. 13) Täita kirjanurk, seejuures märkida ära detaili materjal, ent jätta tühjaks mõõtsuhte lahter. 14) Eskiis kontrollida ja alla kirjutada. Kui eskiisi järgi tehakse mõõtkavale vastav joonis, peab eelnema eskiisi põhjalik analüüs. Eskiis peab andma vastuse: 1) kas eskiis sisaldab täielikke andmeid detaili valmistamiseks (kirjanurk, kujutised, mõõtmed, pealkirjad, märkused, pinnakaredused); 2) kas peakujutis on küllalt ilmekas ja otstarbekas; 3) suhtuda kriitiliselt ülejäänud kujutistesse, selgitada, kas ei saaks nende arvu vähendada (tavaliselt pakub selleks võimalusi ratsionaalsemalt valitud lõigete, ristlõigete, kohtvaadete, väljatoodud elementide jne kasutuselevõtt); 4) kas eskiisile kantud mõõtmete alusel on võimalik valmistada detaili; 5) vaadata üle pealkirjad ja märkused ning kontrollida nende paikapidavust. 13
annaabi.ee 
