Lainepikkusi on võimalik valida nõnda, et need muudavad segavad faktorid nagu pilved ja udu läbipaistvateks. Aktiivsed kaugseire meetodid on näiteks Radar ja LIDAR, mis võimaldavad tänu kiirgamise ja kiirguse tagasi jõudmise vahelise ajahulga arvestamisele hankida teavet objekti asukoha, kõrguse, kiiruse ja suuna kohta. Veepinna kõrgust mõõdab altimeetria ning sagedust skatteromeetria. Huviorbiidis on veetaseme kõrguste hälbed tasakaaluasendist, mis võimadavad pinnahoovuste, Rossby lainete, sünoptiliste keeriste ja teiste dünaamiliste nähtuste määramist, kuna veetaseme ja selle poolt tekitatud rõhu gradient ning voolukiirus on geostroofilises seoses [4]. Skatteromeetria tuumikpõhimõtte kohaselt peegeldub radari signaal kareda vee või jää pinna tõttu tagasi intensiivsemalt. See meetod aitab määrata lisaks meretuule kiirusele, jääkattele ja lainetusele ka naftareostuse piirkonda, mille kohal on lainetus maha surutud. 1
Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km temperatuur langeb 22 kraadi juurest kuskile 4 kraadi kanti. Soolsuse promill 35,5 %o on 500m järel 34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 35,0 %o. Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. Vee paneb liikuma peamiselt tuul, kuid hoovusi tekitavad ka tõusud ja mõõnad, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on
Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi
25. TEAB HOOVUSTE TEKKEPÕHJUST, LIIKUMISE SEADUSPÄRA NING SELGITAB HOOVUSTE ROLLI MAA KLIIMA KUJUNEMISEL; (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades
Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2. Kolossaalsed kalade (ja ka lindude) populatsioonid iseloomustavad mitte ainult suurt produktiivsust, vaid ka lühikesi toiduahelaid. 3. Mere rikkustele vastukaaluks on maismaal apvellingu alade kõrval levinud enamasti kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4