väga vale. Tegelikult on komplimente, mida on rõõm kuulda ja komplimente, mille peale tahaks ütlejat lüüa. Lüüa kõvasti. On ju nii? Aga kuidas oleks, kui me kõik teeksime ainult positiivseid ja rõõmustavaid komplimente.. või kui tõesti kadedus, tahtmine teisi solvata või alavääristada saab võitu, siis hoiame üldse suu kinni. Miks mitte öelda vanaemale, et tal on lahedad täpilised sussid ja oma pinginaabrile, et ta on nagu päike, ainult särab, või oma õpetajale et ta on tark. Või lillemüüjale, et tal on imeilusad roosid.. miks mitte? Mis te arvate, kas selliseid sõnu peetaks liigseteks? Mina ei usu. Aitäh kuulamast
ka nt veevulin, linnulaul) ja lapsed joonistaksid muusikast inspireeritult mingi toreda pildi. Pärast võiks arutleda, mis mõtted kellelgi tekkisid. Selline lõdvestuspaus arendaks kindlasti ka lapse loovat meelt ja oleks heaks vahelduks raskele õppetööle. 5. "Loomade jäljendamine" - Õpetaja jagab igale lapsele 2 silti, kus peal on erinevate metsaloomade nimed. Ülesanne on oma pinginaabrile lihtsate liigutustega selgeks teha mis loomaga on tegu. Kui naaber on ära arvanud, tehakse vahetust. Selline ülesanne arendab kindlasti loovat mõtlemist, tekitab lastes põnevust ja rõõmu ning on tore vaheldus raskele kirjatööle. Kasutatud allikad: Omalooming Laura Järv Klassiõpetajad II
olla ees just kõige helgemad aastad. Me loodame et me saame rikkaks ja ilusaks , mõtlemata raskele tööle, mida meie esivanemad on omal ajal teinud, et seda saavutada. Me võtame elu kui lille, kuid et mõtle, kui kergesti võib puruneda lille vars ja selle õis kukkuda pimedasse mulda. Iga inimene peaks olema oma õnne sepp, iga inimese tulevik peaks olema tema enda teha. Minu põlvkonna tulevik on probleemiks nii mulle, mu pinginaabrile koolis, kui ka igale teisele minuealisele noorele. Meie põlvkond ei teavita elu raskust endale nii, nagu tegid seda vanemad, olles meieealised. Elunautiv, natuke kohusetundeti ja vabameelne generatsioon, nagu me oleme. Me ei ole kindel tulevik Eestile.
Hea on olla selles keskkonnas. Praegu õpetajana olles viie aastaste laste rühmas, näen, et lapsed vajavad palju mängulisust ja vähem õppimist. Lapsed on tublid ja tahavad õppida, aga mõned lapsed on sunnitud õppima vanemate soovi kohaselt. Alles täna oli mul rühmas üks poiss, kelle vanemad on teda pannud igasse ringi. Tunnen ja näen, et see laps on täitsa ära kurnatud. Nii et õppimisel ongi vaja igal inimesel leida endale sobiv stiil. See mis sobib sulle, ei pruugi sobida su pinginaabrile. Igal inimesel on tähelepanu valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Ka õppijad on erinevad mõni õpib kuulde põhjal , teine eelistab näha ja kolmas soovib ise teha. ,,Parem vähe ja paremini!" on õppimise kuldreegel. Ka meie oma president Toomas hendrik Ilves on ölnud, et just haridus ja teadmised aitavad elus edasi jõuda, hästi hakkama saada, hea töö saada ja eluga rahul olla. Eestlased on hariduseusku rahvas. Rahvusvahelise PISA-uuringu järgi on
laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala Gotlandil, sealt sõitis ta laevaga edasi Stockholmi ning seejärel kaubalennukiga Inglismaale Londonisse. Magnus ise ei tahtnud üldse Eestist lahkuda , see oli tema kodumaa, seal olid tema sõbrad ja esimene silmarõõm Kai. Ta ei tahtnud Kaid loovutada oma pinginaabrile , temaga oli ta kogu aeg võidelnud Kai tähelepanu eest. Teel mõtles ta selle peale kogu aeg, eriti kuna tema isa oli tema jaoks üpriski võõras, sest tema kaptenitöö hoidis teda perest kogu aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa
lemmikraamatust,- bändist jne. 4. Kas salmid võisid korduda? Kõik vastajad märkisid, et salmid võisid korduda. Siiski lisati, et kordumist püüti ka vältida või kordusid eriti ilusad salmid. Salmi valikul lähtuti sellest, mis tema hinnangul salmiku omaniku iseloomuga sobib või milline suhe tal salmiku omanikuga oli. Üks vastaja ütles, et mõningatel salmidel oli nagu oma ,,hierarhia" mõningaid salme kirjutati väga erilistel puhkudel, nt pinginaabrile või parimale sõbrannale. 5. Kellele ja mille alusel anti salmikut täitmiseks? (nt. tüdrukud, sõbrannad, poisid, õpetajad, head joonistajad, vanemad koolikaaslased või pereliikmed) Salmikute täitjate sõnul anti salmikut täita parimatele sõbrannadele, klassikaaslatele, koolikaaslatele, headele joonistajatele ja salmikut anti usalduse alusel, hea joonistamisoskuse alusel 6. Kuidas pöörduti salmiku omaniku poole?
Jälgi, et loos oleks vastus pealkirjas esitatud küsimusele. _ ______________________________________________________________ 10. Milline saab olema Sinu muistendi lõplik pealkiri? See võiks alata sõnaga ,,Kuidas" või ,,Miks". ___________________________________________________________________________ Nüüd, kui Sa oled oma mõtted kogunud ja kirja pannud (et neid mitte unustada), võid asuda muistendit kirjutama! Pane kirja oma muistendi mustand. Loe see pinginaabrile. Kuula ära tema ettepanekud. Arutage omavahel. Seejärel tehke sama pinginaabri looga. Vaata veelkord oma muistend üle ja veendu, et see jutustab pealkirjas esitatud loo parimal viisil. Anna oma muistend õpetajale, et ta vaataks selle üle ja parandaks vead. Kirjuta lugu puhtalt ümber. Suurepärane töö! Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Kirjand Kirjandi kirjutamine mõnel teemal aitab korrastada Sinu mõtteid
laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala Gotlandil, sealt sõitis ta laevaga edasi Stockholmi ning seejärel kaubalennukiga Inglismaale Londonisse. Magnus ise ei tahtnud üldse Eestist lahkuda , see oli tema kodumaa, seal olid tema sõbrad ja esimene silmarõõm Kai. Ta ei tahtnud Kaid loovutada oma pinginaabrile , temaga oli ta kogu aeg võidelnud Kai tähelepanu eest. Teel mõtles ta selle peale kogu aeg, eriti kuna tema isa oli tema jaoks üpriski võõras, sest tema kaptenitöö hoidis teda perest kogu aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa
annaabi.ee 
