...................................................... 9 2. FOOBIATE LEVIK TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUMI 10.-12.KLASSI ÕPILASTE SEAS........................................................................................12 2.1 Uurimismeetodid.................................................................................................12 2.2 Küsitlustulemused...............................................................................................12 2.2 Õpilaste pingesolek....................................................................................................... 12 2.2 Õpilaste foobsed hirmud................................................................................................ 15 2.2 Õpilaste ärevus............................................................................................................... 18 2.2 Õpilastel esinevad foobiad.................................................................
(vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1. Riskihindamismaatriks (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhend. Tagajärjed Mõõdukalt Keskmiselt Väga kahjulik
probleemilahendust (tegutsemine olukorra muutmiseks või teistelt abi otsimine). Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. 2.1 Lihaste lõdvestumine 5 Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule. Lõdvestus ja pingesolek on ühtesobimatud. Me teeme kas ühte või teist. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga
· Ovulatsioon tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Naine saab rasestuda ainult ovulatsiooni ajal ja mõni päev pärast seda. · Premenstruaalne sündroom (PMS) sümptomid, mis esinevad menstruatsioonitsükli teisel poolel ja kaovad menstruatsiooni algamisel. PMS-i iseloomustab: menstruatsioonile eelnev pingesolek, meeleolukõikumine, ärrituvus, unetus, peapööritus, rindade tundlikkus, higistamine, lihasvalud, kehakaalutõus, nahalööbed. PMS-i põhjused ei ole veel täielikult selged, ent arvatakse, et see sõltub hormoonide tasemest ja kõikumistest. · Premenstruaalne meeleoluhäire (premenstrual dysphoric disorder - PMDD) premenstruaalne sündroom, mida iseloomustavad eriti selgelt avaldunud psühhosomaatilised sümptomid, nt depressioon,
, kuni arvab ära kellega on tegemist. Vastupidine variant: teised küsivad, tema etendab tuntud isikut. 3. Üksindus eraldatus, mahajäetus, teistest isoleeritus, lähedaste inimeste puudumise tunne. Kroonilise üksinduse põhjused: · Võimetus taluda sunnitud isoleeritust · Madal enesehinnang · Sotsiaalne ärevus · Suhtlemisoskuste puudulikkus · Usaldamatus teiste inimeste vastu · Sisemine pingesolek · Kalduvus valida endale sobimatud partnerid · Kartus konkurentide ees · Seksuaalne ärevus · Hirm emotsionaalse läheduse ees · Eneseusalduse puudumine, initsiatiivitus · Ebarealistlikud soovid inimsuhete vallas Emotsionaalse üksinduse liigid: · Lootusetult üksildased ei rahulda suhted kaasinimestega, hingeliselt tühjad · Ajutised üksildased aeg-ajalt tunnevad tühjusetunnet või igavust
11.2000. Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1, kontoritöötaja töökoht kodus. OHUTEGURITE ISELOOMUSTUS Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamine: Füüsikalised tegurid – sisekliima, ventilatsioon, müra, valgustus Keemilised tegurid – tolm Füsioloogilised(ergonoomilised) tegurid – sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingesolek Pshühholoogilised tegurid - stress, väsimus Bioloogilised tegurid – mikroorganismid, hallitused RISKIANALÜÜSI MEETODIKA JA RISKITASEMETE KINDLAKS MÄÄRAMINE Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. I tase näitab vähest riski, mille puhul üldiselt pole vaja meetmeid rakendada, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0-riski ei ole praktiliselt olemas. Riski hindamise maatriks BS 8800.
annaabi.ee 
