keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? Aktiivsed vedru keerud on koormatud. 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? Kui on väikse kõverusraadiusega vedru 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? Mida vähem neid on, seda nõrgem vedru on 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? Mida rohkem neid on, seda jäigem vedru. 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? Väändepinge on vastupidine. 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? Suurendada sammu 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? Vedru üldine pikkus. 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru deformeerub elastselt 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2
14.15. Mis on vedru jäikus? = koormuse ja sellele vastava deformatsiooni suhe 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru venib välja 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad!
vedru jäikust? 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas korral)? olekus tõmbevedru pingeolukord vabas 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? olekus survevedru pingeolukorrast? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? väsimusele tõsta? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väärtusele?
A = F A Joonis 15.4 Pingeolukord üksikkoormuse mõjupunkti ümbruses erineb tunduvalt kaugemal paiknevate detailiosade pingeolukorrast. Üksikkoormusena käsitletava jõu rakendusala (ehk kontaktiala) on lõpliku (kuigi väikese) pindalaga piirkond ka kõverpinnaliste detailide kontaktis. Kõverpinnaliste detailide mitteühtiva kontakti korral saab kontaktiala pindala, kontaktis mõjuvate survepingete laotuse ning kontaktiala joondeformatsiooni arvutada vastavalt Hertz'i teooriale (1881) ehk laialt tuntud Hertz'i valemitega. 15.1.3. Kohaliku pinge suurim väärtus
Vundamendi laiuse mõju. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust. Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g,x = K0 g,z kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 v/(1-v) Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla
summeerimise teel. Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt roomeprotsessi. Sellist tugevust nimetatakse igitugevuseks. väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest. ***1.8 Pinnaste liigitus Liigitada võib pinnaseid näiteks tekkeviisi ehk 2.3 Pinged kohalikust koormusest. Pinnasele mõjuvast
1)polüetüleentereftalaat (PETP) PETP on kõrge tugevuse ja kõvadusega termoplast, mille iseloomulikeks omadusteks on suur mahukahanemine vormimisel, piiratud hüdrolüüsikindlus, head elektrilised ja soojuslikud omadused ning ta võib pidevalt töötada temperatuuridel 110°C. 2)polübutüleentereftalaat (PBT) PBT on termoplast, milles on hästi tasakaalustatud jäikus- ja kõvadusomadused. Ta võib pidevalt taluda töötemperatuuri kuni 100°C, seejuures olenemata pingeolukorrast mitte kaarduda, kuigi suur kahanemine vormimisel ja halb vastupanu hüdrolüüsile on PBT puudusteks. k)Polüeeter-eeterketoon (PEEK) Polüeeter-eeterketoon on hinnatud materjal aladel, kus on esitatud kõrgendatud nõuded materjali temperatuurikindlusele, elektrilisele koormusele ja kemikaalikindlusele. Sulamistemperatuur on üle 340°C. Materjali iseloomulikeks omadusteks on suur mehaaniline tugevus, jäikus ja kõvadus, väga kõrge lubatud töötemperatuur (250...310°C) ja roomepiir,
2) 0 Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z (6.3) Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g, x = K 0 g, z (6.4) kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu
annaabi.ee 
