osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks F min väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; D 6
peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis ( mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ- 1 = 0,5Rm ; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest
W= π d3 32 ≥ [ W ] =¿ d= √3 32∗[ W ] π d≥ √ 3 π = √ 32∗[ W ] 3 32∗8,1 π =4,35 cm ≈ 45 mm Varda jämedama osa läbimõõt ja raadius R D=1,1 d=1,1∗45 ≈ 50 mm R=0,2 ( D−d )=0,2 ( 50−45 )=1 mm Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri K väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K -1 R 1 Detaili kuju: silinder = =0,022 d 45 Pingekontsentraatori kuju: aste d 45 Tööseisund: paine = =0,9 D 50 K−1=1+q ( K −1 ) Kt - 1,3 (graafikult)
painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide):
Aeg peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; Fmin 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d). Koostada varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1); 3. Määrata ülemineku B staatika pingekontsentratsiooniteguri Kt väärtus ning arvutada pingekontsentratsiooniteguri väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6
2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Hamba paindest tulenev ohtliku punkti tõmbepinge Ft 1811 Ka Kv Km K I 1 1,8 1,6 1 466 MPa , kus bm J 20 2 0,28 Geomeetriategur J = Y/K võtab arvesse: Lewis’e teguri Y ja pingekontsentratsiooniteguri K. Tabel 4. AGMA geomeetriateguri J väärtused paindele hambumisnurga 20 kraadi ja sisselõiketa evolventprofiili jaoks väiksema täpsusega hammasülekannetes. Kui z1 = 127, z2 = 42 ja väike täpsus -> J= ~ 0,28 Ka - Ülekoormustegur (rakendustegur) Kv - Dünaamikategur Km - Koormuse kontsentratsioonitegur (paigaldustegur) KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Meil KI = 1,0 Tabel 5
N on hammaste arv. Pd = 65/7,87= 8,259 tolli rt= 0,3/Pd = 0,3/8,259 = 0,036 tolli ehk 0,914 mm K= 1,85 Kui S = 1,5 , siis (D)-1 = 1,5 · A = 1,5 · 185,1 = 277,65MPa (< ~ 0,5u= 275 MPa) [S] = 1....1,5 4. Paindeväsimuse täpsem analüüs Hamba paindest tulenev ohtliku punkti tõmbepinge Ft 3100 = Ka Kv Km K I = 1 1,4 1,3 1 = 322,4 MPa, kus bm J 25 2,5 0,28 Geomeetriategur J = Y/K võtab arvesse: Lewis'e teguri Y ja pingekontsentratsiooniteguri K. ___________________________________________________________________ 4 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER
annaabi.ee 
