teistes sotsialismimaades? Sellega näidata oma võimu ja küüditatud inimesed pidid tasuta tööd tegema. 8.Miks väljus 1953.aastal NSV Liidus võimuvõitlusest võitjana just Hrustsov? Sest Hrustsov valiti peale Stalini surma NLKP KK sekretäriks. 9.Kas kommunistliku terrori eest oli Stalin üksinda vastutav? Põhjendage oma seisukohta. 10.Miks tekkisid 1950.aastatel pingekolded Lähis-Idas, Aasias ja Euroopas? Lähis-idas tekitas pingekoldeid Iisraeli sünd. Aasias tekitas pingekolde kommunistide võit Hiina kodusõjas ja kommunistlike liikumiste mõju kasv Euroopas, sest loodeti Lääne abiga kommunistlik süsteem kukutada. 11.Miks ei õnnestunud Ida-Euroopa sotsialistlikel riikidel vabaneda NSV Liidu mõjusfäärist? Ei õnnestunud, sest Lääneriigid andsid lubadusi, et nad tulevad appi, aga tegelikult polnud mitte mingit abi oodata. 12.Missuguse 1950.aastatel puhkenud kriisi ajal oli rahu maailmas kõige ohustatum
arvutuseeskirja ja magnituudskaalat või nende edasiarendusi Kõige maavärinaohtlikumad piirkonnad on laamade servaaladel, iseäranis seal, kus laamad põrkuvad Samas võib maavärinate mõju ulatuda tunduvalt kaugemale laamade äärealadest, kuna vabanenud energia võib kanduda pika maa taha, tekitades suuri purustusi ka maavärina koldest kaugel eemal. Pealegi ei teki maavärinad alati laamade ääreladel, sest väga erineva võimsusega murranguliikumisi ja nendest tingitud pingekoldeid leidub maakoores kõikjal. 20. sajandi ohvriterohkeim maavärin toimus 1976. aastal Hiinas Tangshani linna lähedal (magnituudiga 7,8) Vulkaanid Vulkanism on laamade liikumise, mäestike tekkimise ja maavärinate kõrval veel üks viis Maa siseenergia avaldumiseks maapinnal. Kõik need protsessid saavad energia Maa sisemusest. Vulkaani võib defineerida kui lõõri või pragu maakoores, läbi mille magma, vulkaanilised gaasid ja vulkaaniline tuhk maapinnale jõuavad
RV-ga. Riigi põhisuunaks sai mitte ühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtetekaitsmine. Aafrika probleemid ja põhjused Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded, võimude mõtlematu tegutsemine viis mitmeid Aafrika riike hävingupiirile: looduslikud varad raisati, majandus purustati, riigid sattusid sõdadesse. Näljad, haigused, traibalism LAVi eripära võrreldes teiste riikidega? Suutsid saavutada rahu ja ühtsus ning ka majandustõus. 1990 oli see suur suurimaid pingekoldeid apartheidipoliitika pärast. Kes olid apartheid? oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948 1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut. Kes oli Nelson Mandela? on Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna-Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa. Mis viis apartheidipoliitika lõpetamiseni LAVis? Apartheidisüsteemi langus algas 1989, kui presidendiks valiti liberaalne poliitik F. W
HÄLBIVA KÄITUMISE LIIGI JA MAHU OSAS. 26. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta? Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel; Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad Uuritakse Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid erineva võimuhulgaga inimeste ja gruppide vahel; Konfliktide kontrollimise tehnikaid; Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused. KESKENDUB ÜHISKONNA KORRATUSELE JA KOKKULEPETE PUUDUMISELE. UURITAKSE PINGEKOLDEID ERINEVA VÕIMUHULGA INIMESTE VAHEL. 27. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria
nähakse ajutiste probleemidena samas välistatakse võimalust, et kogu süsteem on vigane 3) Funktsionalismi analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ( iga konkreetse ajaloolise tausta) Konfliktiteooria Huvi keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele, avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas harmoonia puudumine süsteemi ja selle osade vahel. Sotsioloogid uurivad konfliktiteooria seisukohast: 1) Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid 2) Konfliktide kontrollimise tehnikaid 3) Viise kuidas võimu omavaid ühiskonna liikmed säilitavad ja suurendavadoma mõju sotsiaalse elu erivaldkondade ülekaasa arvatud valitsevad ideed ja väärtused Erinevus Struktuur funktsionalistliku teooriaga nt seal kus strukt.funkts. seletaks politsei vägivalda korra taastamise vajadusega märgiks konfliktiteoreetik, et selline vägivald on suunatud ühiskonnas vähe võimu omavate liikmete vastu
Konfliktiteoora · Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel; · Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus · Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad 3.1.4. Konfliktiteooria Konfliktiteoreetilisest vaatekohast lähtudes uurivad teadlased: · Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid erineva võimuhulgaga inimeste ja gruppide vahel; · Konfliktide kontrollimise tehnikaid; 32 · Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused. Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas.
annaabi.ee 
