Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2). ,,Kõrge" (high) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on enam kui pool pingeallikast avalduvast pingest. ,,Madal" (low) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on vähem kui pool pingeallika pakutavast pingest. Näiteks: Pingeallikas on 9-Volti, siis kõik mis jääb ülespoole 5-Voldist on kõrge ja kõik mis jääb alla 4-Voldi on madal. Kusagile 4- ja 5-Voldi vahele jääb ülemineku lävi, millal värav hakkab lülitama (viide 1). 3 Joonis 2: CMOS 4011 tõetabel 4 2. CMOS 4013
10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed. Aparatuur Koosneb pingeallikast, kahest taustelektrolüüdi anumast, millest ühes on anood ja teises katood, kapillaarist, detectorist ja andmete töötlemise seadest. Kapillaarid, mis kasutatakse, on sulatatud kvartsist, 25-75 μm sisediameetriga, mis on kaetud 20-30 μm paksuse polüimiidkihiga. Kapillaar on täidetud taustelektrolüüdiga ning selle mõlemad otsad asuvad taustelektrolüüdi anumates. Proov sisestatakse hüdrostaatiliselt st rõhu abil või elektrokineetiliselt
Mõõterakuks on gaasipõleti leek ja grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Kiirguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse neelduvuse A või valgusläbilaskvuse T kaudu. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne
grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen. Leegis on kõrge temperatuur (2000 3000 °C) ning pihustunud analüüsitav lahus aurustub ja automiseerub, kusjuures aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele. Õõneskatoodlampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar või Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi pool väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Aatomid siirduvad seejuures normaalenergia olekust ergastatud olekusse. Kiirguse absorptsiooni tüttu kiirguse intensiivsus väheneb. Kiiguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse kas optilise tiheduse või valgusläbilaskvuse kaudu
Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Seost kontsentratsiooni ja absorptsiooni vahel näitab Lambert-Beeri seadus: A=log10(I0/I) = *c*L = -log T = - log(I/I0)
Jaotussusteemi kaitseseadmete omadused ja ahela naivtakistused peavad olema sellised, et toite valjalulitamine toimuks etteantud aja jooksul. See peab olema tagatud ahela mistahes punktis toimuva luhise korral, mis tekib faasijuhi ja kaitsejuhi voi pingealti juhtiva osa vahel, vaikese naivtakistuse kaudu (nn metallilise luhis korral). Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud
mõõdetud tulemus ületab seda seega tekkib suurem ja määravam viga pingeallikas. Generaatori väljundpinge on üldiselt väga stabiilne, ainukene viga mis sisse tekib on multimeetri põhjustatud mõõtemääramatus. Multimeeter on väga täpne mõõteriist. See avaldus pinge mõõtmisel. Nimelt multimeetri mõõtemääramatus on väiksem kui tekkiv viga seega peab olema tekiv viga põhjustatud pingeallikast. Signaaligeneraatori väljundpinge on küllaltki stabilne.
(aatomite omavaheliste põrgetega) 2)elektrotermiline-proov paigutatakse grafiit küvetti, mida kuumutatakse elektrovooluga; kuumutamise astmed: kuivatamine 100C, orgaanilise aine pürolüüs 600C, atomiseerimine 2400C Õõneskatoodlamp- lampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar, Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub , andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Segavad faktorid- spektraalsed segajad puuduvad, küll on olemas keemilised: mitte dissotseeruvad ühendid, elemendi ioniseerumine; mittekeemilistest segajatest võib esineda pindpinevuse ja viskoossusega kaasnevat lahuse imemiskiiruse muutumist, mis võib oluliselt muuta aatomite kontsentratsiooni leegis. Fooni korrigeerimine-
Mittetüüritava alaldi väljundpinget ei saa muuta teisiti kui vahelduvpinge suurusega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avamisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest, siis tagastatakse koormuses salvestunud energiat vahelduvvooluvõrku. Seda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama, võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud vaheldi saab energiat alalisvoolu- või -pingeallikast vahelduvooluvõrku anda ainult siis, kui seal on olemas vahelduvpinge ning energiat tarbida suutvad toiteallikad või seadmed. Vaheldite skeemid ei erine põhimõtteliselt tüüritavate alaldite skeemidest, kuid kõik tüüritavad alaldiskeemid, nt. osaliselt tüüritavad ja vastudioodiga skeemid, ei saa töötada vaheldina.Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks vahelduvpinge olemasolu. Voolu üleminek ühest muunduri (s. t
Tüüpilisem otsingusüsteemi lahendus on toodud (joonis 5.3.12). ·Juhtpinge formeeritakse integraatoris, mille sisendisse antakse summatori signaal. ·Summaatori signaal formeeritakse omakorda kolmest signaalist: 1. Elektronvõtme kaudu pealeantav pinge pingeallikast. See kutsub integraatori väljundis esile suhteliselt aeglase tüürpinge U tüür muutuse. Aeglaselt muutuv tüürpinge, mõjutades sageduse juhtplokki, muudab aeglaselt ka heterodüünisagedust, tagades signaali otsingu sagedusdiapasoonis. 2. Saehambakujuline signaal. Tüürpinge antakse etteantud rakenduslävega nullimisplokile
Need tagasi- sided toimivad oma tööpõhimõttelt ainult siirdeprotsesside käigus ning osalevad elektriajami etteantud dünaamiliste omaduste formeerimisel, kuid ei mõjuta jäikade pidevalt tegutsevate tagasisidede abil saadud staatilisi tunnusjooni. 4.5. Jõuosa struktuuriga ,,vooluallikas-mootor" alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem. Kõigi seni vaadeldud suletud juhtimissüsteemiga alalisvooluajamite mootori ankruahela toide toimus pingeallikast, st toiteallikast, mille pinge on praktiliselt konstantne. Nüüd vaatleme ajamit, mille mootori ankruahelat toidetakse vooluallikast, st toiteallikast, mille vool on konstantne. Sellise ajami skeemi on kujutatud joonisel 4.12. Joonis 4.12 Mootori ankruahelat toidetakse vooluallikast JM, ergutusmähist aga juhtimis- süsteemist JS, mille sisendile antakse potentsiomeetrilt Re,T momendi etteandesignaal
U A = K D / A an ⋅ 2 n + an−1 ⋅ 2n −1 + L + a2 ⋅ 2 2 + a1 ⋅ 21 + a0 ⋅ 2 0 , (2.1) kus K D A on muunduri ülekandetegur ja ai kahendarvu i-nda koha väärtus, mis võrdub 0 või 1. Signaal 0 tähendab avatud ja signaal 1 suletud kontakti. Antud juhul on kasutatud kontakte tööpõhimõtte selgitamiseks. Tegelikult kommuteeritakse takisteid transistorlülititega kontaktivabalt. Operatsioonivõimendi sisendahelaid toidetakse stabiilsest etalon- pingeallikast U0, et takisteid läbiv vool sõltuks vaid lülitite asenditest, s. t sisendkoodist. Joonisel 2.43, a toodud skeemi puuduseks on erinevate takistite kasutamise vajadus. Kuna muundureid valmistatakse tavaliselt 8...12-kohalistena, siis on koodi nooremale ja vanemale kohale vastavate takistite erinevus kuni 212 = 4096 korda. Erineva takistusega täppistakistid teevad muunduri valmistamise keerukaks. Seda puudust pole joonisel 2.43, b näidatud
annaabi.ee 
