e Trumli lä bimõõt, kui kr := 150 m (2, lk 192, Tabel 45) D := kr i L mm = 300 mm (2, lk 192) kr = 150 lindi tüübi ja trumli töö tegur i L = 2 lindi kihtide arv Valin standartse trumli, mille D := 400mm (2, lk 192) ( 3 3 ) Kontroll pindsurvele, kui lubatud pindsurve q adm = 1.6 10 .. 3.5 10 MPa (2, lk 192) P q s := = 0.7 MPa (2, lk 192) D P = 5.508 kN trumli ringjõud 360 Bl D = 400 mm trumli läbimõõt = 210 deg lindi haardenurk B l = 0
seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z on suure pinguga, seal saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Neid iseloomustab püsiv pindsurve kogu detaili mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus on väikene. Selliseid iste tuleb väga täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada, et kontrollida täpsust. Kuumistud annavad praktikas kindla liite. H7/u6 ja H8/x7 (jõuistud) kasutatakse detailide puhul, mis taluvad suuri pingeid näiteks: vaguniratas teljel, pronkshammasvöö teraspölial, sõrm massivses vändahoovas. 0,02 H5 0
Liigitus ja tugevusarvutus. Standartsete liistude ja pikkikiilude ristlõige b*h (l0*h) valitakse lähtudes võlli läbimõõtudest d, nende pikkused aga lubatavaid muljumispingeid arvestades. Liited jagunevad : prismaliist; regementliist ja pikikiil. 2T P= Arvutus tehakse pindsurvele dlk [ p ] 9 T-moment d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve jaotub ühtlasemalt suunalt, tööpind on suurem, suurem kandevõime, võlli väsimustugevus on suurem, tsentreerimine ja juhtimine on parem kui liistul. Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks
5. Liistu arvutus Liistu valime kataloogist [5] (Lisa 1, Tabel 5). Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 35 mm, siis b = 10 mm, h = 8 mm, t1 = 5 mm, t2 = 3,3 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 50 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Vabaotsa pikkus lv 80 mm, rummu pikkus lr = 80 mm. Liistude pikkuseks valime ll = 70 mm. Kuna liistudele mõjub sama pöördemoment M = T = 249 Nm, kontrollime ainult liistu 12x8x70 tugevust Pindsurve 2M 2 * 249 C = = 79 MPa D ( h - t1 ) * (l l - b) 0,035 * (0,008 - 0,005) * (0,07 - 0,01) R 370 < [ C ] 0,5 eH = 0,5 123 MPa s 1,5 Lõikepinge 2M 2 * 249 = = 23 MPa
kokkuhoid; 76. · pressi, pressimisrakiseid ega kuumutust/jahutust; 77. · vaheelemendid on saadaval standardsete/vahetatavate komponentidena. 78. 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85. 86. 87. 88. 89. 90. 91. Kuidas tagada, et koonusrõngastega pressliidete korral ei tekiks rummu materjali voolamist? 92. 1. Millal kasutatakse klemmliiteid? 93. Klemmliide on pinguga liide kus vajalik pindsurve tekitatakse klemmi või poolitava rummu ristsuunas kruvipingutusega. Klemmliidet kasutatakse kui detaili asukoht võllil pole püsiv, või kui on vajadus asendi reguleerimiseks. Samuti siis kui muude jõu ülekandelementide (näiteks liistude) kasutamine pole võimalik. Näiteks esineb sageli klemmliiteid väntade, rihmarataste, seaderõngaste jms. võllile istamiseks. Sagedaseim ist on H8/h8. 2. Kuidas arvutatakse pikijõuga koormatud klemmliide
Siis istu objektide tolerantsid T0 = TD+Td. Soovitav on arvestada funktsionaalse istuga, st tuleb arvestada kulumisvaruga. Pingu arvutus koostu toimimist arvesse võttes Ping peab olema teatud piirides, et oleks tagatud jõu ülekandmine kuid ei tohi olla põhjustatud liigset deformatsiooni, mis võib purustada detaili või põhjustab väsimust soodustavat mõju (pingekontsentratsiooni). Arvutus õõnesvõllile pressitud puksiga pressistule. Elastsus pindsurve pmin kaudu tekitatud hõõrdejõud on µpminA, kus istupinna suurus A= dl ja µ on hõõrdetegur (mustmetallidel külmpressistul µ=0,08 ja µ=0,14 kuumpressistul). Lubatav arvutuslik nihkejõud istupinnal F=µpminA/SS, kus SS on ohutustegur. Lisaks F2=Fa2+Ft2, kus Fa on telgjõud ja Ft on ringjõud ning on leitav Ft = 2000T/d, kus T on pöördemoment ja istu nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist
Õmbluste konstruktsioon a) b) c) 72 a – katteõmblused, b – ühe lapiga põkkõmblused, c – kahe lapiga põkkõmblused. Neetliidete arvutus Põhikoormuseks on detailide nihutav pikijõud. Algul võtab väliskoormust vastu kinnitatavate detailide vahel olev hõõrdejõud. Sellele järgneb neetide koormamine: paine, pindsurve ja nihe. Külmalt paigaldatud liidetes arvutatakse neet lõikele. Hõõrdejõu mõju arvestatakse lubatavate pingete valikul. Sümmeetriliselt rakendatud koormuse puhul loetakse koormuse jagunemist neetide vahel ühtlaseks. Needid arvutatakse lõikele ja kontaktsurvele (muljumisele). Lubatavad pinged: 0,7...0,9 , c 1,7...2,0 Suuremad väärtused valitakse puuritud avade puhul.
annaabi.ee 
