keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia Tüpoloogiline klassifikatsioon, mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused, mis sõnastatakse keeleuniversaalidena; keelenähtuste funktsionaal-tüpoloogiline selgitamine;
mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga nii abstraktsed kui konkreetsed. Üldjoontes on need lihtsad. - transformatiivne komponent - selle käigus süvastruktuure mitte ainult ei muudeta, vaid viiakse teisele abstraktsuse tasemele, niimoodi tekivad pindstruktuurid. - interpretatiivne komponent - interpreteerib / tõlgib nii süva - kui pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt. Generatiivne grammatika sai selle käsitluse tulemusena palju selgemaks, kuid puuduseks oli ikka veel see, et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama (transformatsioonid tähendusi ei muuda) ja et teades, mida ja kuidas on muudetud, saab tuletada semantilise efekti
mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga nii abstraktsed kui konkreetsed. Üldjoontes on need lihtsad. - transformatiivne komponent - selle käigus süvastruktuure mitte ainult ei muudeta, vaid viiakse teisele abstraktsuse tasemele, niimoodi tekivad pindstruktuurid. - interpretatiivne komponent - interpreteerib / tõlgib nii süva - kui pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt. Generatiivne grammatika sai selle käsitluse tulemusena palju selgemaks, kuid puuduseks oli ikka veel see, et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama (transformatsioonid tähendusi ei muuda) ja et teades, mida ja kuidas on muudetud, saab tuletada semantilise efekti
keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Transformatsioonigrammatika: eesmärgiks oli seletada mõningaid keelega seotud teoreetilisi probleeme, nt: – kuidas on võimalik, et lapsed omandavad emakeele grammatika
teksti mõtte mõistmine. Kõneoperatsioonide lokalisatsioon. Tänapäeva neurolingvistika on välja selgitanud juhtiva ajupoolkera koores vähemalt kuus piirkonda (keskust), mis osalevad kõne keeleliste operatsioonide sooritamisel. 1. Dünaamiline - Otsmikusagara Broca keskusest eespool asuva piirkonna ülesandeks on planeerida ütlust — lauset ja teksti ning osaleda teksti mõtte mõistmisel. Keskus juhib nende operatsioonide sooritamist, mis ühendavad ütluse pindstruktuure ja mõtet. Patoloogia korral (dünaamiline afaasia) suudetakse ütlust korrata, vastata lihtsatele küsimustele (kui vastuse grammatiline struktuur ütleb ette vastuse struktuuri), mõistetakse lihtsa struktuuriga lauseid ning lugemise tehniline külg reeglina ei kannata. Raskused ilmnevad aga niipea, kui tuleb iseseisvalt formuleerida ütlus: kasutatakse kas äärmiselt primitiivseid lauseid, üksikuid sõnu või hoopiski loobutakse kõnelemisest
annaabi.ee 
