Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje. 46. Sääreluude omavaheline seondus toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on väheliikuv lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad Kand: 7 lühikest luud kahes reas
19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikuvus. Põlveliiges on nii plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. Abiseadeldised: • meniskid • põlvekeder . Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje. 20. Sääre luude ühendused. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: • sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi. • proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga. • sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21. Jala skelett, luudevahelised ühendused Jala skelett: koosneb 3 jalalaba piirkonnast.
puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 45. Põlveliiges: On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki
Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 36. Sääreluude omavaheline seondus: sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 37. Jalalaba piirkonnad: jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust
Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre- pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust.
Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges On nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber frontaaltelje ja vertikaaltelje. 47. Sääreluude omavaheline seondus Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad
reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis- napamokk 45. Põlveliiges: On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki
annaabi.ee 
