osapoolte põhjendused, kohtulahendi lõppotsus ning analüüsi koostaja seisukoht. Kohtulahendis nõuab OÜ KR Priit (varem AS KR Priit), et Maksu- ja Tolliamet tühistaks 21.10.2013 tehtud otsuse ja tagastaks enammakstud käibemaksu ning intressi. Menetlus oli seotud Tartu Ringkonnakohtu, Tartu Halduskohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus lõplik otsus 17.05.2016, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liimeteks Viive Ligi ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 3 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu- ja Tolliamet andis 26.11.2009 OÜ KR Priit korralduse teabe andmiseks, dokumentide esitamiseks ja vaatluse võimaldamiseks. Maksuhaldur alustas maksustamisperioodide oktoober- detsember 2009
........................................................... 13 SISSEJUHATUS Kohtulahend seisneb Bauhof Group AS-i(endise ärinimega Ehitus Service OÜ) kaebuses Maksu-ja Tolliameti vastu, seoses 7.09.2010 maksuotsuse ja 15.11.2010 intressinõude tühistamiseks ning Maksu-ja Tolliametile ettekirjutamise tegemises. Menetlus oli seotud nii Tallinna Halduskohtu, Tallinna Ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu halduskolleegiumiga. Kolleegiumis selgus ka lõplik otsus 6.10.15, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liikmeteks Tõnu Anton ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 4.12.2007 revisjoni- korralduse alusel Bauhof Group AS-i käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide maksete arvestamist, deklareerimist ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2006. PMTK tegi maksuotsuse 3.07
Pikamäe leiab, et sedavõrd intentsiivse sanktsiooni kehtestamisel tuleb seadusandjal kooskõla PS § 23 lõikes 1 sätestatuga eriti hoolikalt järgida, et selle alused oleksid võimalikult ühemõtteliselt määratletud. Karistusõigus ei saa sisaldada ja ei tohi sisaldada kohaldamisalustega ebamääraselt defineeritud sanktsioone, mille puhul pole võimalik aru saada, millal ja kelle suhtes need rakendamisele tulevad. RIIGIKOHTUNIK IVO PILVINGU ARVAMUS8 Ivo Pilving nõustub, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata, kuna see säte näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. (KarS § 87 2 lg 2). Liiga ulatuslik kaalutlusõigus on seaduse rakendajal. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda Kars 87 2 lg 2 isiku
3 4.3. Ärakuulamisõigus Isiku ärakuulamine on heale haldustavale ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetele tuginev haldusorgani kohustus. Sellest kohustusest võib haldusorgan vabaneda vaid seaduses sätestatud aluste olemasolul. Ärakuulamata jätmine on oluline isiku menetlusõiguste ja inimväärikuse rikkumine, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse. § 40. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine 3 Keda huvitab, lugegu I. Pilving. Õigus isikuandmete kaitsele. – Juridica nr 8, 2005, lk 534; M. Mikiver, E. Tikk. Informatsioonilise enesemääramise õiguse tagamise diskretsiooniotsused haldusmenetluses. – Juridica nr 4, 2005, lk 250 jj. 7 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
125 FAKULTATIIVSE OSA KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. EESTI ÕIGUSTEADUSE ALLIKAD. Ilmar Tammelo. Varased tööd (1939-1943). Hamburg, 1993. Ilmar Tammelo.Õigusnorm ja ta struktuur 2. Kliimann, A.-T. Normitehnikast administratiivprotsessiõiguses. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1930 3. Merusk, Kalle; Olle, Vallo; Mõttus, Aaro; Sõlg, Raigo; Kiviorg, Merilin; Pilving, Ivo. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Sihtasutus EESTI ÕIGUSKESKUS. Tartu, 1999 4. Tamm, Kaljo. Normitehnika. Loengumaterjal. Õigusinstituut, Tallinn, 1998 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Tallinn, 18.10.1999 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ÕIõfak
annaabi.ee 
