a) dendrokronoloogia (puu ringid) b)radioaktiivse süsiniku meetod (puit, süsi, teimne, luu, jm orgaaniline materjal) 2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1
vaatlustel. Samuti kaheldakse Galileo tööde eetilises õigsuses nimelt on võimalik, et osa tema andmetest on võltsitud (kinnitamaks just tema gravitatsiooni teooriat) ning avastuse tõestuseks vajalik meetod varastatud ühelt Galileo enda õpilaselt ( hoopis Castelli olevat vaadelnud planeet Veenust ning jõudnud seeläbi päikesesüsteemi järeldustele). Üks huvitavamaid teaduslikke pettusi on senini 1912. aastal toimunud Piltdowni pettus, kus Inglismaal Piltdowni linna lähistel leidis amatöörist geoloog kummalise fossiili, mis oli kõigist varasematest avastusest niivõrd erinev, et ajas pikaks ajaks segadusse paljud teadlased ning pani kahtlema senistes teooriates. Alles 1950.nendatel selgus, et tegemist oli pettusega. Uudsema tehnoloogia abil tehti kindlaks, et omavahel olid ühendatud inimese pealuu ja ahvi lõualuu (mille hambaid oli viilitud, et jätta mulle närimisega kaasnevast hammaste kulumisest)
põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu
ronija. Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924. aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju, mida hakati nimetada leiukoha järgi “Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis
(Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid ning lõpuks simpans ja inimene (u 5 mln a tagasi) Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir · Esimesi inimahve: prokonsul 20 mln a vana inimahv (I'te seas) Griphopithecus esimene inimahv Euroopas Australopithecused inimese ja ahvi vahelüli Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad) AUSTRALOPITHECUSED · Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere (Etioopia; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime biitlite laulu järgi (laulu nimi tuli aga J