hulgas. MTÜ eestvedamisel korraldati eelmisel aastal fotokonkurss, mis tõi eestlaste populaarsest reisist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel pakuti vaatamiseks parimad konkursile laekunud tööd. Paljud eestlased on leidnud tee Norra mägedesse ning fjordide lummusesse. Ilma ahhetama panevat hetke kaameraga jäädumustamata vaevalt sealt keegi tagasi tulnud on. Võimaldamaks neid hetki ka teistega jagada, otsustas MTÜ Norra Sõbrad pilootprojektina koostöös Loodusretked OÜ ning Kuningliku Norra Saatkonnaga korraldada fotokonkursi ja näituse teemal ,,Norra. Rannarahva lood." Konkurss toimus kahes kategoorias noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üe 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse Norra rannikuekspressilt Hurtigrutenisse. Parima noore auhind oli Loodusretked OÜ-lt: Tensi Reiside kinkekaart, reisiks Norrasse.
osakaal kasvab jätkuvalt 70% kõrgkoolide lõpetajatest on naised- näitab perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kultuuriruumile on omane naiste eneseteadlikkuse ja naiste soovide-vajaduste teadlik väärtustamine- potentsiaalne klientuur naabermaadest Eestis puudub antud sihtgrupile orienteeritud konkurents Ladies hotel – Naiste hotell tootearendusfaas Pilootprojektina sisustada hotelli ülemine korrus naiste korruseks Naiseliku dekooriga tubade ja koridori disain (värvid, valgustus, mustrid, materjalid, mööbel) Naiste vajadustele orienteeritud toasisustus (buduaar, hea valgustusega meigipeeglid, suured kapid, pehmed vaibad, vann, suured peeglid, pehmed naiste hommikumantlid ja toasussid, joogamatid, värsked lilled, lõhnaküünlad) - Naiste vajadustest inspireeritud teenused (naiste maitsele vastavad telekanalid, muusikavalik,
hindamiskriteeriumeid. 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 1.1 Konkursi ajalugu Suurema avaliku tähelepanu osaliseks sai kvaliteediteema kutsekoolides aastal 2003, mil Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove eestvedamisel ning koostöös Eesti Kvaliteediühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldati esmakordselt pilootprojektina kutsekoolide kvaliteediauhinna konkurss, milles osales 9 kooli. Eesmärgiks oli tõsta organisatsioonide juhtimise kvaliteeti läbi organisatsioonisisese eneseanalüüsi ning innustada kutseõppeasutuste eestvedajaid, töötajaid ja õppijaid kvaliteedimõtlemise teele. Konkurss toimus kokku seitsmel korral, viimati aastal 2013, kus võeti kasutusele uus konkursi
KELA2 Bak AÜ Juhendaja: Margit Teller Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks „elu päikeseenergial“ seetõttu, et teatud mõttes puutun sellega kokku peaaegu iga päev. Nimelt töötan lasteasutuses, kus 2009 aasta juunis valmis Euroopa Liidu regionaalarengu fondi raha abil projekt "Valga lasteaia Kaseke hoone rekonstrueerimine energiasäästliku passiivmaja pilootprojektina". Projekti kogumaksumus oli 22,8 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetus KOIT programmi kaudu oli 16,8 miljonit krooni ning 6 miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn. Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust
dokumendid sõiduki tehnilise kirjelduse kohta. Teiseks peab sõiduki viima maanteeametisse kontrolli, kus sealne meeskond testib sõiduvahendit. Kontrollitakse, kuidas juht suudab sõidukit manuaalselt juhtida, vaadeldakse, kuidas tehnoloogia võimaldab juhil turvaliselt võtta kontrolli sõiduki autonoomselt režiimilt üle ning testitakse ka sõiduki võimekust ise sõita. (Tänasest võivad… 2017) 2017. aasta suvel olid Eestis pilootprojektina kasutusel ka isejuhtivad väikebussid, mis sõitsid Mere puiestee – Kultuurikatla marsruudil. Kokku läbisid bussid kuu ajaga 1300 kilomeetrit, sõidutades huvilis 22 tööpäeva jooksul. Tallinnas sõitnud isejuhtivate busside pilootprojekti üheks eesmärgiks oli näidata inimestele sellise tehnoloogia võimalikku kasutust linnaruumis (Isejuhtivad bussid… 2017) „Isejuhtivate väikebusside pilootprojekt sai teoks Eesti ELi nõukogu eesistumise
võib sellest keelduda kui see ei ole seotud antud maksumenetlusega. Veel on hakatud rakendama E – kontrolli, mis ei tähenda ainult seda, et maksuhaldurile võib interneti kaudu deklaratsioone esitada ning suhelda, vaid peetakse silmas seda, et kontrollitava infosüsteem liidetakse maksuhalduri omaga. Seega on maksuhalduril igal ajal võimalik juurdepääs kontrollitava maksuandmetele ilma, et peaks segama töötajaid. Hetkel ei ole see kohustuslik, aga on tehtud pilootprojektina mõnede firmadega lepinguliselt, et maksuhaldurile võimaldada ligipääs nende infosüsteemile. Positiivne ja kasulik ettevõttele, kuna vigade võimalus väiksem – maksuhaldur teostab automaatkontrolle, informeerib nendest koheselt jne Rakendama on hakatud veel kontrollreide e ootamatuid kontrollreide, mis on alguse saanud peamiselt ümbrikupalkade kontrollimisest, kuid nende rakendamine on veel probleemne, kuna pole seadustatud ja tekib vastuolu kontrolli põhimõtetega (vt eespool).
vajadusel kaasavad kustutustöödele metsakustutusplaanis märgitud täiendavaid jõude. Lisaks on metsatulekahjusid võimalik avastada seirelendude käigus ning elektronvalve abiga. Lennuseiret tulekahjude avastamiseks korraldati viimati 2007. aastal ning omaaegset spetsiaalselt tulevalveks ehitatud tornide võrku selle amortiseerumise tõttu enam ei eksisteeri. Elektroonse metsatulekahjude avastamise süsteemi katsetustega alustati pilootprojektina Nõva-Vihterpalu piirkonnas 2008. aastal. 1750 km2 hõlmav elektroonne tulevalvesüsteemi tarkvara võrdleb digipiltide muutusi ja võimaldab avastada tulekahjusid juba algstaadiumis. Seiresüsteem koosneb 5 seirepunktist (4 mobiilimasti Läänemaal ning 1 Harjumaal), kus valvekaamerad on paigutatud EMT, Elisa ja Elioni sidemastide tippu. 360o pöörleva kaamera tööraadius on kuni 20 km ja põlengukoha määramise täpsus 10-20 meetrit. Kaamerad teevad
annaabi.ee 
