o Anafülaktilin o Tahhükardia tekitamiseks. e o Näopunetus e šokk o Õhetus o Blokeerivad o Kõhukinnisus o Lokaalne PILOKARPIIN o Silma o Lihastõmblused erutuse veresoonte o Hüpertermia Kõrvaltoimed: siserõhu tõus ülekannet. ahendaja.
Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed meditsiinilised või muud põhjused: · Menopaus · Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) · Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra jne) · Neuroloogilised haigused · Palavikuga kulgevad haigused · Tuberkuloos (öine higistamine) · Psühhiaatrilised häired (paanikahood, rahutus) · Erinevad ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin), morfiin, aspirin või atseetaminofeen suures koguses · Krooniline alkoholism · Vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul), joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi. Sagedasemad liighigistamise põhjused: · Palavik · Füüsiline koormus · Kõrge välistemperatuur · Stress- situatsioon · Menopaus · Psühhogeenne liighigistamine
Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb. Silmas: mioos. Naha veresooned: laienemine. Seedetrakt: peristaltika kiirenemine. Näärmed: sekretsiooni tõus (magu, kops, sooled, nahk). Kusepõis: toonuse tõus. Bronhid: toonuse tõus. 20. Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega M-kolinomimeetikumid: seostuvad postsünaptilisel membraanil M- kolinoretseptoritega (pilokarpiin, muskariin). Kaudse toimega kolinomimeetikumid: mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist (neostigmiin, füsiostigmiin). 21. Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine. Oftalmoloogias; myasthenia gravis; lihasrelaksantide toime lõpetamine; vastumürgina. 22. Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Pöörduva toimega AK-esteraasi inhibiitorid (neostigmiin, püridostigmiin, füsostigmiin).
*löögijõudlus langeb *AV erutusjuhtivus langeb Silmas: *mioos-pupillid ahenevad *Naha veresooned- laienemine *Seedetrakt- peristaltika kiirenemine *näärmed- sekretsiooni tõus(magu, kopsud, sooled, nahk) *kusepõis-toonuse tõus *bronhid- toonuse tõus Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega kolinomimeetikumid seostuvad postsünaptilisel membraanil M-kolinoretseptoriga (pilokarpiin, muskariin) Kaudse toimega kolinomimeetikumid mõjutavad vabanenud atsetüülkoliini lammutamist(neostigmiin, füsiostigmiin) Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine? *oftalmoloogias *myasthenia gravis(lihasenõrkus, autoimmuunne haigus) *lihasrelaksantide toime lõpetamine *vastumürgina Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Jaotatakse: *pöörduva toimega AK- esteraasi inhibiitorid:
Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus. Liighigistamist võivad tekitada: - kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) - ainevahetusehäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt) - neuroloogilised haigused - palavikuga kulgevad haigused - tuberkuloos (öine higistamine) - psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus) - ravimid (nt propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspiriin või atseetamiofeen suures doosis; morfiin - krooniline alkoholism - teatud toidud ja joogid - vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (nt küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid; joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi RAVI/SOOVITUS Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu bakteriaalseid ja seeninfektsioone
Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks · Ravimid (arekoliin, pilokarpiin) parasümpaatilist süsteemi stimuleerivad ravimid. · Bradükardia tekib ka siinussõlme erutuvuse vähenemisel tema kahjustuse tagajärjel. · Väga sügava bradükardia korral on süstol siiski liigseks koormuseks müokardile, võivad tekkida vereringe häired. 4. Asfüksia- Asfüksia (asphyxia) e. lämbus põhjuseks hingamisteede täielik sulgus (võõrkehad, turse, kasvajad, kitsad rakmed, lõastusvahendid). Hingamisteede ulatusliku stenoosi puhul kuhjub alveolaarõhku ja verre CO2
annaabi.ee 
