Viljandi Linnakapell Asutamine Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng
Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks Sandra Sillamaa pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel. Projekt sai hoogsa alguse, kui võideti Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil peapreemia. Ansambli muusika on ,,tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutanud põhiliselt jazz-, pärimus- ning rockmuusika. Muusika sünnib ühisloominguna ja lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest, omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud." (paabel.com/est/band) Bändi olen siiani kuulnud neljal korral. 2009. aasta ja 2012. aasta kevadeil Kuressaare Linnateatris ning kahel korral möödunud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kõne all olev kontsert oli minu arvates neist parim. Kuna kevadel sai ka kaks bändi CD-d soetatud, oli väga huvitav olla kontserdil, millel esitatava repertuaariga ma kursis olin.
Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Taustategurid: Oluline kirjakultuuri mõju, muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine), vastas enamal määral ajastu vaimule 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib
looming) • Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine 35. Too (nt T. Särje artikli põhjal) esile, kuidas on rahvalaulu ja –muusika mõisted Eestis aja jooksul muutunud. – nt et esmalt määratleti rahvalauluna talurahva või hariduseta inimeste laule, mis olid kadumas; – hiljem käsitleti rahvalauluna kõiki mingi rühma poolt lauldavaid laule sõltumata nende päritolust;
muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss). Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele. Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll. Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms). Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine. Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon;
Uuemal ajal tekkis erinevate tantsudega (polka, valss jt) seotud laule. Uuemad mängulaulud on kuulunud vastavate ringmängude juurde ning mõningad neist on tuttavad ka tänapäeva koolilastele (vt p 13). 18. sajandi lõpul hakkasid regilaulu baasil kujunema olustikulised külalaulud. Neis valgustati külaelanike (peremeeste-sulaste, neidude- noormeeste jt) omavahelisi suhteid, jutustati kohalikest juhtumustest jm. Sageli kasutati uuematest pillilugudest pärit mazoorseid polka- või reinlendriviise, raskest elust kõnelevates lauludes oli ka lüürilisi minoorseid viise. 19. sajandist on pärit meeste sõja- ja nekrutilaulud, kus laul viis kuulaja sõja keskele, kujutas lahingumeeleolusid, sõjaohte ja -kohti, võõraid kultuure ja väepealikke. Laulude teemad olid ka kodust lahkumine, jumalagajätt omastega, igatsus kodu ja kallima järele, sõdurielu raskused, tsaariaegne kroonuteenistus. Viisid olid samalaadsed nagu meeste külalauludes
annaabi.ee 
