paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks. Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood on rahulikum.Otepää ümbruses leidub palju looduskauneid paiku. Nende hulka kuuluvad Nüpli järv ning kõrged metsaga kaetud kuppelmäed Väike Munamägi ja Tedremägi. Pilkuse järve äärde jääb Võnnumägi. Seal kasvab põline tamm, mitme sajandi sündmuste tunnistaja. Palju on Otepää kõrgustikul moreenkünkaid ja mõhnu, keskosas on erineva kujuga suure suhtelise kõrguse (kuni 50 m) ja nõlvakaldega künkaid. Kaguosas laiuvad liivadest ja kruusadest koosnevad tasandikud, mis kujunesid mandrijää sulamisvete äravoolu käigus. Otepää kõrgustik saab märksa rohkem sademeid kui ümbritsevad tasandikud. Suvel sajab tugevaid hoovihmu
(Foto: Arne Ader) Vetevõrk Järved Otepää kõrgustik on üks järverikkamaid piirkondi Eestis. Tegemist on Eesti oludes suure järvesusega, kuigi Eesti keskmine järvesus on 4,7 %, kuid selle näitaja hulgas on väga suure osatähtsusega Peipsi ja Võrtsjärv. Ligi pool, täpsemalt 45 % järvede pindalast langeb Pühajärve arvele. Teised suuremad järved (pindala üle 10 ha) on nt Nüpli järv, Inni järv ,), Kääriku järv , Juusa järv ,Voki järv ja Pilkuse järv . Vähemalt 1 ha pindalaga on Otepääl 64 järve. Otepää kõrgustiku suuremad ja tuntumad järved on 7 tüüpilisteks moreenmaastiku eutroofseteks järvedeks, millest esinduslikum on Pühajärv. Niisugusteks peetakse kõrgete kallastega suhteliselt madalaid ebakorrapärase kuju ja käärulise kaldajoonega poolsaarteja saarterohkeid järvi. Nende põhjareljeef on lainjas või isegi auklik. Sinna kuuluvad nii
läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid." [http://et.wikipedia.org /wiki/Nigula_looduskaitseala] (16.03.08) Paukjärv- üks ilusamaid järvi Kõrvemaa looduskaitse alal Panga pank Keila juga- juga Harju maakonnas Keila vallas Keila-Joa alevikus. Keila juga asub Keila jõel. See on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas. Trepimäe tamm, asub Otepää vallas, Pilkuse külas, Trepimäe talu lähedal. Tamme Goori ehk Viiralti tamm kasvab Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Tamme talu juures. Kasutatud kirjandus 1. http://www.envir.ee/loodus/0page.html (16.03.08) 2. http://www.envir.ee/loodus/7page.html (16.03.08) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark(16.03.08) 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel683_654.html (16.03.08) 5. http://www.envir.ee/loodus /2page
Üle 600 aasta küünib Pühajärve Kloostrisaare tamme iga ja üle 500-aastased on veel Salve tamm Patkülas, üks Pilkuse tammedest ja üks Kase tänava Tartu tammedest Valga linnas. Pärnu Viljandi
1. Naissaare rajad 9.1. Rebastemäe õpperada 28.2. Naissaare telkimisala 9.2. Kaleste telkimisala 29. Haanja LP 29.1. Hinni Kanjon 139 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 29.2. Rõuge Ööbikuorg 30. Otepää LP 30.1. Murrumetsa matkarada 30.2. Pühajärve matkarada 30.3. Harimäe vaatetorn 30.4. Pilkuse järve lõkkekoht 31. Lahemaa RP 31.1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht 33.2. Rebasemõisa vaatetorn 34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada 34.2. Keemu puhkekoht 34.3
annaabi.ee 
