Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pilkenime" - 5 õppematerjali

100 aastane sõda
14
odp

100 aastane sõda

prantslased inglastelt hävitavalt lüüa Vaelaste kätte langes Jean II Hea- Prantsuse kuningas 1360. a. sõlmitud rahu tulemusel läks inglaste kätte suur osa Edela Prantsusmaast. Pildil Poitiersi lahingumöll MUST SURM JA ZAKERII XIV. Sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine ­ MUST SURM Kuna prantslased olid sõjapidamiseks tõstnud makse, siis puhkes 1358. aastal Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati ülestõusu kutsuma zakeriiks KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS 1381a toimus käsitöölise Wat Tyleri eestvedamisel ülestõus Inglismaal Pärast Wat Tyleri reeturlikku mõrva ülestõus vaibus Pildil Wat Tyleri mõrvamine kuningaga "läbirääkimise" ajal JEANNE d´ARC Hoolimata raskustest ei andnud Prantsuse kuningas alla Sõda jätkus, aga esialgu oli Inglismaa veel edukas

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

USUSÕJAD Madalmaad olid majanduslikult üks kõige arenenumaid ja jõukamaid piirkondi Euroopas. 15.saj lõpul läksid need alad Habsburgide võimu alla ning jäid pärast Hispaania liini valitseda. Hispaaniale olid Madalmaad hindamatu tuluallikas : sealt laekuvatest maksudest kaeti suur osa riigi väljaminekutest. Pärast seda, kui Felipe II asus maha suruma reformatsiooni käigus levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Hispaanlastelt saadud pilkenime järgi nimetasid ülestõusnud end göösideks(kerjusteks). 1566.a levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 tuh mehelise hisp sõjaväe hertsob Alba juhtimisel. Algas süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572.a hukati 8000 inimest. 60 tuh madalmaast pages repressioonide eest Saksamaale. Gööside ja Hisp vägede vahel puhkes tõeline sõda. 1576.a kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Hispaaniast sõltumatuks. 1571

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Keskaeg III
15
doc

Keskaeg III

· Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer: Oranje prints Willem, karhv Egmont ja Hoorn. · 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti­ nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566.aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut­ rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja -kujusid. Linna magistraadid tegid järelandmisi­ lubati kalvinistidel jumalateenistust pidada. Luksemburgis, Artois'is, Gelderlandis jm linnades liikmetele pildirüüstet ei toimunud.

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Mehkad ja mehkamaa- Väike piirkond Lõuna-Eestis. Muistendi järgi olevat pärast suurt katku ainsana ellu jäänud Mehka nimeline mees. Ringi rännates kohanud ta naisterahvast nimega Hippõ ja kõik Mõniste kandi inimesed pärinevadki just sellest kooselust. Mehkamaa kui naabrite poolt pandud pilkavnimi. Võro-Eesti sõnaraamat-Mõniste valla meeste hüüdnimi. Wiedemanni sõnaraamat Mehkamaa nime ei tunne, kuid Mõniste kandi rahva kohta toob ta pilkenime-loks-munnlased. Junn(i/u)maa ja junlased- arvatakse, et nimi junlane tuleneb sõnast jonn. Paikneb Mihkli kihelkonnas Pärnumaal. Wiedemann aga viitab hoopis Järvamaa elanikele, kus Wiedemann toob junnule seletuse, väites, et see tuleneb inimeste pikkusest st õigemini lühidusest järwa junn. Veel on junlastega võrdsustatud pärnakaid. Nimi junnumaa võib pärineda ka soengumoest, kui Mihklis, Audrus, Tõstamaal ja Kihnus kandsid naised tihti juukseid pealael nuias/krunnis/junnis.

Geograafia → Kultuurigeograafia
39 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

" ,,Ei mõista," vastas Indrek harilikult. ,,Aga mida te siis mõistate, teie hobuse unenägu?" ,,Ma ei tea, mida ma mõistan," ütles Indrek tõsiselt. ,,Kuulete seda lontrust," pöördus Molotov klassi poole, ,,ta ei mõista tundi, aga heidab nalja." ,,Ma ei heida nalja," vaidles Indrek vastu. ,,On teil siis pea asemele kasvanud puupakk või alasi?" ,,Võib-olla," ütles Indrek. ,,Ai seda lolli küll!" hüüdis Molotov. ,,Suur loll!" hüüti poiste seast, tuletades seega meelde pilkenime. ,,Jumala eest, suur loll," kinnitas õpetaja. Kord pidas Molotov Indreku tänaval kinni, vahtis talle oma poolpimedate silmadega läbi prilliklaaside otsa ja küsis: ,,Härra Paas, olen ma teie seltsimees või ei ole? Mõistate? Olen ma teid kohelnud kui seltsimees?" ,,Olete küll, härra õpetaja," vastas Indrek. ,,Aga miks te siis minu juures ei õpi enam?" ,,Ma ei õpi enam kellegi juures," vastas Indrek. ,,See pole vastus," ütles Molotov

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun