Pagulasena elas ta koos abikaasa L.Jürmanniga Šveitsis, Soomes, Saksamaal, Austrias, USA- s, Taanis ja mujal. Eestisse tuli tagasi alles 1917 a. mais. 1906-1917 1906. a. jaanuaris põgeneti Soome kaudu Berliini ja seejärel Zürchisse, pidevalt oli neil rahapuudus. Hädast päästis mõnevõrra see, et Vilde sai honorari mõne artikli kirjutamise eest. Kevadel saabus Vilde Helsingisse, hakates välja andma poliitilist pilkeajakirja „Kaak“. Seda jõudis ilmuda vaid 3 numbrit. Need veeti salaja meritsi Eestisse. Ajakiri oli väga menukas ja müüdi kiiresti läbi. 6 Oma poliitilistes satiirides ja teistel sel perioodil kirjutatud töödes asus Vilde kindlalt proletariaadi positsioonil. Ta ründas balti mõisnikke, Vene tsarismi ja eesti kodanlust. Helsingis olles võttis Vilde osa sinna koondunud eesti revolutsionääride – pagulaste tegevusest
reisikirjeldus ,,Mööda maad ja merd". Ränk koorem. 1904. aasta juunis Tartus ,,Uudiste" juures. Peamine põhj, miks lahku ,,Teatajast" oli koormus. Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal". Ajaleht võimaldas Vildel reisida Krimmi ja Kaukaasiasse= reisikirjad ,,Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks". 1905 ,,Prohvet Maltsvet" hakkas samuti ajalehes ilmuma, ent katkes, sest ajaleht suleti. 1905 taotles Vilde koos Laikmaaga pilkeajakirja ,,Reinuvader" väljaandmise luba, mis ei läinud läbi. 1905 abiellus ka Linda Jürmanniga e ,,päikesenaisega". 90. ndatega algas uus etapp Vilde kirjanikuteel. Päevakorda kerkisid ühiskondlikud probleemid, tegelaste vahekorrad määras RAHA. Vilde lähenemist kriitilisele realismile tähistavad 1891. aastal paar Berliinis valminud kirjutist, mis ilmusid ,,Postimehes". Kõigepealt ilmus Vilde teostesse tõepärane taust ja miljöö. Kriitilise realismi süvenemist isel
Ta saadeti kümne aastasena Tallinnasse õppima kooli, kus valitses eestlasi halvustav õhkkond, mis tekitas Vildes protesti. Vilde Tallinnas olles puutus palju kokku teatriga. 1883 aastal alustas ta ajakirjanikuna, oli ,,Virulase" toimetuses, saksa keelses ajakirjanduses olles kirjutas ta lühijutte, mis rahvale väga meeldis. Täiskasvanuna reisis ta hästi palju, tutvus maailma kirjanduse suundadega ja kogus ohtralt inspiratsiooni loominguks. 1905 aasta revolutsiooni ajal levitati pilkeajakirja ,,Kaak". Vilde kirjutas rohkelt jutustusi ja need jutustused jagunevad omakorda eri valdkondadeks. Tema esimene raamat on ,,Musta mantliga mees". See on selline jutustus, kus jagatakse tegelased headeks ja halbadeks. Kõige tuntum on tema näidend ,,Vigased pruudid". 1905 aasta revolutsiooni sündmusi kajastavad jutustused: ,,Tooma tohter", ,,Seaduse mees", ,,Nimekiri". Ameerikaainelised jutustused: ,,Punane viir", ,,Jack Brown".
Ajalooline triloogia on kunstilise kandvuse, ainekäsitluse, karakterikujunduse poolest eesti kirjanduse seinise arengu väljapaistvamaid saavutusi. Oluliseks väärtuseks rahva vabaduseiha esiletoomine. Pärast sõjaseaduse kehtestamist (1905) oli sunnitud Vilde kodumaalt lahkuma, hakkas Sveitsis avaldama saksakeelses ajakirjanduses 1905. aasta revolutsioonisündmuste kohta artikleid, novelle. 1906. aastal kolis Helsingisse, hakkas avaldama pilkeajakirja "Kaak" - mida salaja toimetati ka Eestisse. Erinevates kohtades töötas ajakirjanikuna peamiselt. Kolmanda loominguperioodi peamised teosed kirjutas pagulasena Kopenhaagenis, ajakirjanikutööst vabana sai nüüd tegeeda loomingu kunstilise viimistlemise, tegelaste psüühika motiveerimise, inimsuhete analüüsi, uudsema ainevaliku probleemidega. Pagulasena jälgis ka mujal Euroopa toimuvat realismi arengut, võttes omaks uusi esteetilisi suundumusi.
2NÄIDENDIT 1865- 1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik, proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit - "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd". Oli ajakirjanik , aktiivne revolutsioonidest osavõtja. Alustab kriminaalsete("Musta mantliga mees") ja humoorikate (Ärapõletatud peigmehed") lühijuttudega. Öeldakse , et ta pani eesti rahva lugema. Olid Bornhöhe sugulane , kolmandik elu elas välismaal (paguluses). Soomes andis välja pilkeajakirja "Kaak", ainus töö ajakirjanik. 1896 "Külmale maale" - kriitilise realismi kinnitus Eestis. Ajalooline triloogia - "Mahtra sõda " , "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , "Prohvet Maltsvet" . Tegi palju eeltööd , intervjueeris inimesi.Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.Eepilise teatri tooja eestisse? nimetatakse ka keeleuuendajaks.