kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 2. Mehaanilise töö valem. F*s*cos a kus A töö,F - mõjuv jõud,s nihe,cos a - nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk 3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. 4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t aeg. 5. Millal ei tehta tööd? Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 6. Mis on positiivne töö? positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõu...
1) millal tehakse mehaanilist tööd ja millal mitte? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha tööta...
Me arvame teadvat väga palju asju, mille kinnitamine seisab õhukesel jääl. Kindlat teadmist eriti polegi, sest filosoofia on uurinud tüüpilist keskealist vanemat meest, mitte inimest ennast. *Kõige vähem on rikutud naiste ja laste tajud *Oma „mina ei ole võimalik tajuda. Nt koolis oled üks inimene, klubis teine, seega need on erinevad minad ja järelikult pole mina olemas, on ainult kimp kogemusi, tajusid. *Põhjus-tagajärg-seosed on usu küsimus(need pole põhjendatud). Piljardikuulide näide(õige on, et valge kuul liigub, jääb seisma, siis punane kuul liigub, jääb seisma)-> me näeme järgnevust, aga see ei tähenda, et see on põhjus *Induktivism meetodina ei ole usaldatav.(kana terade näide, satub supipotti) *Maailm, kus me elame, on nagu suur teater, kus kõige toimuva tegelikud põhjused on meie eest varjatud Pilet 7 1. Stoikud ja nende filosoofia Stoiline rahu, apaatia. Pärast A. Suure surma riik laguneb, tekib kaos. Stoikude
me võime neid lugeda vabadeks. Seejärel liiguvad nad piirkonda, kus kehadevahelised jõud muutuvad oluliseks ja need muudavad kehade liikumisolekuid. Seda osa me nimetamegi põrkeks. Pärast põrget kehad 14 eemalduvad ja neid võib jälle lugeda vabadeks. Niisugusel juhul võime rakendada alg- ja lõppoleku jaoks impulsi ja energia jäävust, saades olulist teavet vaadeldava põrke kohta. Nii näiteks võime sellisel viisil analüüsida piljardikuulide põrget, sest kuulide otsesel kokkupuutel mõjuvaid jõudusid ei ole võimalik täpselt leida ja seetõttu ei saa ka Newtoni II seadust otseselt rakendada. Põrked jaotatakse elastseteks ja mitteelastseteks põrgeteks. Elastsel põrkel muutuvad põrkuvate kehade kiirused ja liikumissuunad selliselt, et kehade kogu kineetiline energia põrkel ei muutu, teisisõnu summaarne kineetiline energia enne põrget ja peale põrget on sama. Mitteelastsel põrkel muutub aga osa energiast
proportsionaalne komponent. Piirväärtusest tuleneb ka, et aja piiramatul kasvamisel saab impulsskaja jääda nullist erinevaks ainuüksi siis, kui ülekandefunktsioon omab poolust s=0. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn ülekande-karakteristikuna). Impulsskaja on küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis eksperimentaalselt piisavalt täpselt mõõdetav. Näiteks piljardikuulide põrkel antakse hetkeliselt edasi jõuimpulss, mille reaktsioonina teise kuuli veeremine kestab kaua, kuid juba ilma kontaktita (impulsskaja). Hüppekaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud ühikhüppesignaalile l(t) muutujate nullistel algtingimustel. Hüppekaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks ühena nn ülekandekarakteristikutest. Hüppekaja on eksperimendi abil küllalt täpselt määratav.
koostises väljundis 8-impulsiga proportsionaalne komponent. Piirväärtusest tuleneb ka, et aja piiramatul kasvamisel saab impulsskaja jääda nullist erinevaks ainuüksi siis, kui ülekandefunktsioon omab poolust s=0. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn ülekande-karakteristikuna). Impulsskaja on küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis eksperimentaalselt piisavalt täpselt mõõdetav. Näiteks piljardikuulide põrkel antakse hetkeliselt edasi jõuimpulss, mille reaktsioonina teise kuuli veeremine kestab kaua, kuid juba ilma kontaktita (impulsskaja). Hüppekaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud ühikhüppesignaalile l(t) muutujate nullistel algtingimustel. Hüppekaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks ühena nn ülekandekarakteristikutest. Hüppekaja on eksperimendi abil küllalt täpselt määratav
annaabi.ee 
