Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960 Multifilmid, lühifilmid Jaapanis, Rootsis, Soomes, Nõukogude Liidus 1969 Muumimaa 1993 Tunnustused 1953 Nils Holgerssoni preemia 1966 H.C. Anderseni preemia 1992 Selma Lagerlöfi auhind Rootsi Akadeemia auhinnad Kasutatud allikad Muumide koduleht www.moomin.com/tove Jansson, T. (1975). Muumitroll. Tallinn: Eesti Raamat Tove Jansson. Vikipeedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Tove_Jansson
Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • „Pilt“
aastate keskpaigani. Astrid Ericsson alustas oma karjääri hoopis ajakirjanikuna. Vaieldamatult on Astrid Lindgren rahvusvaheliselt kõige tuntum Rootsi kirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui kuuekümnesse keelde ja tema mälestusväärsed tegelased alates Pipi Pikksukast ja lõpetades Karlssoniga katuselt, mis on loodud pikaajalise loomingu tulemusena, on pakkunud rõõmu maailma mitme põlvkonna lastele. Kui juurde lisada ka pildiraamatud, siis on Astrid Lindgren kirjutanud kokku umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on kirjutanud ka filmide käsikirju. Mõned tema kirjutatud raamatud: „Britt Mari puistab südant”, „Pipi Pikskukk”, „Meisterdetektiiv Blomkvist”, „Meie, Bullerby lapsed”, „Kati Ameerikas”, „Mio, mu Mio”, „Madlike” jpt. See raamat räägib Lotast. Lota on väike tüdruk, kes elab Lärmisepa tänaval koos ema, isa, vend Joonase ja õde Miiaga. Lota arvab, et ta oskab kõike
eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga populaarsed. 1920 Knut Hamsun, Norra 1921 Anatole France, Prantsusmaa 1922 Jacinto Benavente, Hispaania 1924 Wladyslaw Reymont, Poola 1925 George Bernard Shaw, Iirimaa 1926 Grazia Deledda, Itaalia 1927 Henri Bergson, Prantsusmaa 1928 Sigrid Undset, Norra 1929 Thomas Mann, Saksamaa 1930 Sinclair Lewis, USA `The Waste Land' T.S
· headel aegadel avatud; · automatiseerimine; · head suhted teiste kooli raamatukogudega. Nõrkused: · ruumide nappus õpilastele paremate õppimisvõimaluste loomiseks, vaba aja veetmiseks 2. Turu analüüs Turu määratlemine: · olemasolevad ja potentsiaalsed segmendid: - algklassi õpilased - põhikooli õpilased - keskkooli õpilased - õpetajad - teised kasutajad · iga segmendi vajadused: - algklassi õpilased: õpikud, pildiraamatud, ilukirjandus; - põhikooli õpilased: õpikud, ilukirjandus, kohustuslik kirjandus; - keskkooli õpilased: õpikud, kohustuslik kirjandus, ilukirjandus; - õpetajad: õpikud, ilukirjandus, erialakirjandus; - teised kasutajad: pole vaja vajadusi määratleda, kuna siin peetakse silmas kasutajaid, kes tulevad kooli raamatukokku sooviga, mida ei ole suudetud mujal raamatukogudes rahuldada.
· Mõisted kirjanduslik, literatuurne tähendavad enamasti erilisel stiililisel ja kunstilisel tasemel kirjutatud või esitatud teksti. Kirjanduse liigid Kirjanduse liigitamisel võidakse aluseks võtta mitmeid aspekte. Keele ja kirja järgi Kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas. Sõltuvalt sellest, millist kirja on kasutatud, liigitatakse kirjandus foneetilisi või piktograafilisi märke kasutavaks kirjanduseks, pildilist materjali kasutavaks kirjanduseks (pildiraamatud, piltromaanid jmt) ning muid kirju (noodikiri, sõlmkiri vms) kasutavaks kirjanduseks. Kuivõrd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva või kultuuri kasutatavas keeles, siis selle põhjal liigitatakse kirjandusi rahvuskirjandusteks: eesti kirjandus, saksa kirjandus jne. Kirjutaja rahvus ja keel ei pruugi alati kokku langeda. Sellisel puhul eristatakse omaette rahvus- või keelegruppide kirjandust: näiteks soome rootsikeelset kirjandust, ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne.
Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912.
aastal teatas Rootsi Pank, et uuel kahekümnesel rahatähel alates 2014/2015 on Astrid Lindgreni portree. 1.2 Astrid Lindgreni looming Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja ülemeelikust tüdrukust Pipi Pikksukast kirjutas ta küpsetes kolmekümnendates eluaastates ja esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Kui juurde lisada ka pildiraamatud, siis on Astrid Lindgren kirjutanud kokku umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on kirjutanud ka filmide käsikirju. Tema tuntumad teosed on näiteks ''Piki Pikksukk'', ''Meisterdetektiiv Blomkvist'','' Britt-Mari puistab südant'', ''Meie, Bullerby lapsed'', '' Hulkur Rasmus'', ''Vennad Lõvisüdamed'' , ''Röövlitütar Ronja'', '' Mio, mu Mio'' jpt. Tema raamatu ''Pipi Pikksukk'' ilmus 1945 aastal. Kirjanik oli inspireeritud oma tütrest Karinist, kui too haigevoodis lamas
kunstilisel tasemel kirjutatud või esitatud teksti. · Kirjanduse liigitamisel võidakse aluseks võtta erinevaid aspekte: a) Keele ja kirja järgi: i. Kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas. Sõltuvalt sellest, millist kirja on kasutatud, liigitatakse kirjandus foneetilisi või piktograafilisi märke kasutavaks kirjanduseks (pildiraamatud jne) ning muid kirju (nt noodikiri) kasutavaks kirjanduseks ii. Kuivõrd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva või kultuuri keeles, siis selle põhjal liigitatakse kirjandust omaette rahvus-või keelegruppide järgi. iii. Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis
kujutis kalotüübil vastupidavam, kergemini vaadeldav ja soojemate toonidega. Sellegipoolest ei saavutanud kalotüüp niisugust populaarsust, kuna säritamine ja pildi tegemise protsess oli aeganõudvam ning paberi omaduste tõttu polnud tulemus sama kvaliteetne, pealegi kippus kujutis paberil aja möödudes nõrgenema. Kuigi veidi enam kui kümnendi jooksul talbotüüpi täiustati, muutus see pärast uuemate tehnikate leiutamist kiiresti iganenuks. Tekkisid esimesed originaalfotodega pildiraamatud. Hill ja Adamson oli esimesed kes kalotüüpijat loominguliselt kasutama hakasid. 2. Postmodernse fotograafia seoseid 20.sajandi lõpu kinoga Postmodernses fotograafias on oluline, kuidas fotode abil suunatakse inimese ettekujutust maailmast, kuidas foto konstrueerib reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma
ühiskonda. õige lause – näiteks ema tokk – jah, see on ema sokk. Kõne arengu toetamine Lapse kõne arengut toetab hea, selge, nüansirikas ja elav kõne, kus on aluseks võetud lapse enda kogemused ja tähelepanekud. Väikelapsele rääkides on hea kasutada liigendamist, lapse kogemusmaailma puudutavat, rahulikku teavet. Laulud, sõnamängud ja pildiraamatud toetavad lapse kõne arengut. Täiskasvanu on lapse keele rikastaja laiendades keelt täislausete või lausekonstruktsioonidega. Kui laps ütleb aua, vastab hooldaja jah, seal kõnnib suur koer. Küsimuste moodustamiseks julgustatakse last ennast väljendama ja väljendatakse rahulolu tema kõne suhtes. 106 Kannustav, julgustav ja kiitust jagav keskkond toetab lapse kõne arengut
annaabi.ee 
