ajus ühinevad. Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa esemete kujutamise vasaku ja parema silma vaatepunktist. Eriti armastas ta seda võtet katsetada arvukate natüürmortide 6 maalimisel. Lineaarperspektiivi kaotamisega ei soovinud Cèzanne mitte ruumiliset sügavusest loobuda, vaid kasutas selle edasiandmiseks värvidide omadusi: oranz, punane, kollane tükivad esile - sinised toonid viivad pildiosa kaugemale. Samuti ei pööranud ta tähelepanu perspektiivireeglitele ehk kõikide joonte suundumisele ühte punkti. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga
kanalit (kiirus 64 kbit/s), aga siis on pildi liikumiskiirus kõike muud kui nauditav. 128 kbit/s on piisav full-duplex heli ja mitte eriti liikuva pildi transportimiseks. Helile eraldatakse reeglina 16 kbit/s. Kui istuda ekraani või arvuti taga ja rahulikult näost näkku vestelda, on pilt piisavalt arusaadav. Pildi resolutsioon on sõltumata kiirusest standardne: CIF 352x188 või qCIF 176x144. Mõistagi ei kanta iga kaadriga üle tervet pilti. Transporditakse liikuvat pildiosa ning kiiremini liikuv koht väiksema punktitihedusega (udusemalt). Paralleele võib siin tuua mpeg-pakkimisega. Kui hästi või halvasti videokonverentsiseade pilti üle kannab, sõltub alati konkreetse süsteemi eripärast ja kodeerimisalgoritmidest. Kui on tegemist suure ekraaniga ja liikuva kaameraga, siis ei ole ka 128 kbit/s enam piisav kiirus. Sellepärast kasutatakse nende süsteemide puhul reeglina kolme So liini ehk kiirust 384 kbit/s. See on juba
3 6 cm) Sellise kiirguse footonite energia on vaid mõni meV, mistõttu nad ei tekita elektron-auk paare pooljuhtides. Neid saab detekteerida metallist antenniga, milles hakkavad vahelduvvälja mõjul liikuma vabad elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab parandada ajalise keskmistamisega. Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on merepinna temperatuuri määramine
käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Uudne oli ka nö. kogu-pinna-lähenemine, sest kunstnik liikus tegutsedes ümber maali, seega kadus ka traditsiooniline kompositsiooni mõiste. Pollocki maalidel ei ole fookust kuhu pilk pidama jääb, kogu pind on kaetud ühtlaselt, ühtegi pildiosa eelistamata. Illusiooni sügavusest traditsioonilises mõttes nagu perspektiiv ja värvuste omadustel põhinev värviperspektiiv puuduvad. Ainukese ruumilisuse loovad üksteise peal asetsevad värvijooned, moodustades pinnale põneva tekstuuri. Kuigi värviväljamaal näeb välja lihtne ja on vähese värvivalikuga, on see hoolikalt kavandatud. Eesmärgiks oli suurte värvipindade mõjul tekitada vaatajas aukartust ja puudutada tema sügavaimaid emotsioone. Mark Rothko
tekstivõrgustiku. Need on kõik ühel ja samal perioodil kirjutatud tekstid, küll erinevas vormis ja stiilis. Sellest eeposest on olemas ka audiovariant 3 CD-l. See Krulli eepos on loomiseepos ehk kosmogooniline eepos. See jaguneb kahkes suhteliselt võrdseks osaks: I osas 49 osa ja II-s 51 osa. See raamat algab osakestega, mis on suhteliselt pikad, aga mida I osa lõpu poole, seda lõhemaks need osad muutuvad, nii, et 49 osa on ainult ühevärsiline. Vahepeal on pildiosa ja II osa algab väga lühikeste, ühelauseliste osakestega ja mida edasi, seda pikemaks need peatükid taaskord muutuvad. Kogu see struktuur on nn Kreeta kaksikkirve kujuline. See viitab teatud kultuuriarengule. See kaksikkirves on aluseks sellise ruumi nagu labürint loomisel olnud. Selle struktuuriga ja Kreeta teemaga osutatakse Euroopa kultuuri legendaarsele sünnikeskkonnale. Meeter on I osa jutustaja, see tähendab selles eepose kontekstis mõõtu.
annaabi.ee 
