Uurimistöö teemaks valisin Audru mõisa ajaloo umbes 100 aasta vältel. Audru mõisa ajalugu huvitab mind, kuna Audru on minu koduvald. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Audru mõisa mereäärsest hoonest, mil Audru mõisa omanikeks oli perekond Pilar von Pilchau kolm põlvkonda. Lisaks annan oma töös lühiülevaate parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau elust, kelle sünni puhul väiksem suvemaja ongi ehitatud ja kes jäi viimaseks paruniks mõisas.. Oma töös püüdsin leida vastust küsimusele, millist tähtsust on omanud Audru mõisa üks kõrvalhoonetest Doberani villa antud piirkonnale, lisaks Valgeranna ajaloost minevikust tänapäevani. Uurimistöö koostamisel kasutasin materjale Audru valla muuseumist, Audru mõisa omanike järeltulijate mälestusi, küsitlesin kohalikke elanikke ning uurisin mitmeid antud teemat
hoonest 18.sajandist, kuid selles võis sisalduda ka vanemaid osi, samuti ehtitati seda 19.sajandil mitmeti ümber. Audru mõisa peahoone(18.saj keskpaik, hävinud) Alates 1920ndatest aastatest kuni 1939. aastani tegutses hoones kool, seejärel jäi ta tühjaks, lagunes ja lammutati 1950ndate aastate alguses. Praegu asub samas kohas 1956-58 ehitatud majandi kontorihoone, mis kasutab osalt mõisahoone vundamendimüüre. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Adolf Baron Pilar Von Pilchau. Pilar Von Pilchaude ajal 19.saj teisel poolel ning 20. Sajandi algul kerkis mõisa arvukalt kauneid historitsistlikke ehitisi, millest enamik on säilinud tänini. (Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots, mille paarisakna juures on kasutatud Pärnust pärinevat keskaegset aknasammast. Sarnane
sidemeid tsaariõukonnaga Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse klassikoosseisule jäi baltisaksa kultuur eesti ja läti rahvahulkadest paljus isoleerituks ning oli sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele. Alates privileegide kärpimisest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Eriti alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich von Stryki, Adolf Pilar von Pilchau jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti Hertsogiriik). Kui see nurjus, hakati propageerima revansismi, Läti baltisakslaste seas levisid natsionaalsotsialistlikud meeleolud, mis Eesti baltisakslaskonnast suurt kandepinda ei saavutanud. 1930. aastate lõpul suunas Volksnationale Vereinigung, mis oli tegelikult NSDAP poollegaalne Eesti osakond, enam kui 150 baltisakslaste organisatsiooni tegevust. 1939 - 1940 lahkus valdav osa baltisakslastest Adolf Hitleri kutsel Baltikumist (nn
· Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder) · noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini)
See reskript jõudis Riiga alles ca kuu aega hiljem, oktoobri lõpus. Kõik see lükkas Balti riigi loomist ikka edasi. 05.11.1918 riias tuli kokku landesrat teist korda. Üles kerkis mõte luua täiesti iseseisev Balti hertsogiriik. Maanõukogu valis aga kõigepealt ametisse nn kollektiivse riigipea regentnõukogu, mis pidi riigis teostama kõrgeimat võimu hertsogi saabumiseni. Selle esimeheks valiti Audru parun Adolf Pilar von Pilchau. Dellingshausen. ... Põhja-Eesti, Põhja-Liivmaa, Saaremaa, Kuramaa, Lõuna-Liivimaa, eraldi provintiseks ka Riia linn ja idapoolsed alad ehk Petserimaa ja Latkale. Eestlastele ja lätlastele kavatseti anda kultuurautonoomia. Balti riigil pidi olema ka oma sõjavägi, mis pidi hakkama nime kandma Landeswehr. Selgelt oldi selle Balt hertsogiriigi loomisega hiljaks jäädud. Samal ajal käis Saksamaal revolutsioon. I MS lõppes Saksamaa
tingimustega. Ka vasakpoolsed Saksa riigimehed seisid Balti maariigi vastu, sest leidsid, et see ei ole niivõrd kohaliku rahva tahtmine, kui ajast ja arust baltisakslaste soov. Samuti oleks tähendanud Balti maariigi loomine tähendanud Preisimaa kuningriigi tugevdamist?. Adolf Friedrich - Meckelenburgi hertsog. Valiti ajutiseks riigipeaks Regentnõukogu, selle esimeheks tõusid Audru mõisaomanik Adolf Pilar von Pilchau. Regentnõukogusse kuulus ka lätlaste ja eestlaste esindejaid. Otsustadi moodustada maakomitee, kes töötaks välja tulevase riigi põhiseaduse, selle valmimiseni andis Maanõukogu endale seadisandliku õigus. Senises ajutises asju korraldavast organist tõusis püsivaks asju korraldavaks organiks. Eduard von Dellingshausen. Novembris toimus Saksamaal revolutsioon, sõlmiti rahu ja sellistest tingimustes ei saanud enam Balti hertsogiriigi loomisele mõeldagi.
annaabi.ee 
