..3 1.Välk.........................................................................................................................3 1.1.Välgu olemus...................................................................................................3 1.2.Välgu tekkepõhjused....................................................................................... 4 2.Ettevaatusabinõud................................................................................................. 5 2.1.Piksevardad.....................................................................................................5 2.2.Lihtsamad ettevaatusabinõud......................................................................... 6 3.Välgu mõju............................................................................................................. 6 3.1.Välgu mõju loodusele......................................................................................6 3.2.Pikselöögi mõju elusorganismile..
Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa ootad välku Sest vikerkaart pole eales olnud 8. Ega pilve ega päikest Ainult meie kaks oleme 9. (Ilmar Laaban „Virmaliste kõlblus“) Me armastame teineteist kaua Aastate pihlad punetamas teeveerel Kaua kaua 10. Mäletamaks Sel väga kaunil ja päikesepaistelisel talvepäeval Mil kägistame teineteise Et oleme olnud inimesed
filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni andsid Stonehenge Nazca kõrbemaalingud Loodust austav maakunst RICHARD LONG – Tema kunst seisneb ühes tegevuses – käimises Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse piksevardad, mille kaudu on äikese ajal näha imelisi vaatemänge ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma
Neid ühendab väärtuslik ja vastupidav puit. Vanasti valmistati saarest ratta- ja reekodaraid, looki, haamri- ja kirvevarsi jms. Hinnatud on saarepuit mööblitööstuses ja ehitusel. Väga ilus on näiteks saarepuust parkett. Saarel on ka suur kütteväärtus. Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Sageli on saari vanade taluhoonete ümbruses, set kõrged puud on nagu looduslikud piksevardad ja kaitsevad hooneid pikselöökide eest. Uutel linnade haljasaladel ta hästi ei kasva, sest latv võib varakult kuivada kahjulike gaaside ja tahma tõttu.
Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Kuidas hoiduda äikse eest? Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paiigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu.Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest.
rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu. Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest. Kasutatud kirjandus · http://wiki.elfaelektroonika
elektronid tungida metallkarkassi sisse ja laengud „libisevad" turvaliselt mööda autokere välispinda. Faraday puurina käituvad veel lennuk (peame meeles, et oluline on elektrit juhtivast materjalist konstruktsioon), mikrolaineahi ja isegi kott, mis on ääristatud alumiiniumfooliumiga, kuid mitte rong - seal on äikese ajal siiski ohtlik olla ja on teada surmajuhtumeid. (Jänes-Kapp 2009) Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu. Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest. (Wikipedia…22.11.2012.)
Välguvoolu olulisemad parameetrid on: · Voolu tippväärtus I , kA · Erienergia W/R, kJ/_ · Laeng Q, C · Välguvoolu frondi keskmine järskus di/dt, kA/s · Voolu lainekuju Voolu lainekuju · esmasel välgulöögil 10/350 s · edasistel välgulöökidel 0,25/100 s on määratletud valemiga: kus: I voolu tippväärtus; k voolu tippväärtuse parandustegur; t aeg (kestus); 1 vooolufrondi ajakonstant; 2 voolusaba ajakonstant. 60. Piksevardad ja piksetrossid, õhuliini kaitsenurk Piksevardast arenevad lahenduskanalid kiiremini, kui piksetrossidelt. Seega on piksevarraste kaitsetsoonid laiemad kui samal kõrgusel paiknevate piksetrosside kaitsetsoonid. Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille
H Joonis 9.6.1 Üksiku piksetrossi kaitsetsoon M2H MR M2 H 2H R 2H 2H H < 2H Joonis H.2 Kahe piksetrossi kaitsetsoon Piksevardad Ülespoole suunatud välgukanalis (striimeris) arenevad lahendused piksevarraste korral varem kui piksetrosside puhul. Piksevarda kaitsetsoon on üldjuhul laiem kui samasuguse kõrgusega piksetrossi puhul. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 47 Rein Oidram _____________________________________________________________________
H Joonis 9.6.1 Üksiku piksetrossi kaitsetsoon M2 H MR M2 H 2H R 2H 2H H 2H Joonis 9.6.2 Kahe piksetrossi kaitsetsoon Piksevardad ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 53 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Ülespoole suunatud välgukanalis (striimeris) arenevad lahendused piksevarraste korral varem kui piksetrosside puhul.