- suurus, - koore omadused, - idu- ja nabaaukude sügavus, - defektide esinemine, - vigastused, - moonded jne. Välist kvaliteeti mõjutavad sordi geneetilised omadused ja kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist. Kasvutingimuste halvenemine (kivised, tihenenud mullad) võib muuta mugula kuju ebanormaalseks. Mugul võib moonduda tavapärasemat: - lapikumaks, - piklikumaks, - ebasümmeetrilisemaks. Kuju võivad muuta: - haigused ja - kasvuseisakud. Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse: - kasvulõhed, - paksendid, - laiendid, - tühimikud. Ebasoodsate kasvutingimuste korral ulatub ebatüüpiliste mugulate osakaal 14 22%-ni. Parim kujuga mugulad kasvavad korralikult haritud õhurikastel muldadel
metafaasiplaat · iga kromosoomi kinetohoorile on kinnitunud poolustelt lähtuvad mikrotorukesed. Anafaas: · algab, kui kromosoomi paarilised tsentromeerid eralduvad teineteisest, kääviniidid hakkavad kinetohoori baasilt lühenema (tubulin laguneb) ja tütarkromatiidid (tegelikult ühekromatiidilised kromosoomid) liiguvad, tsentromeer ees, raku eri poolustele. · Mittekinetohoorsed mikrotorukesed venitavad rakku piklikumaks. · Selle lõpuks on poolustel täielik kromosoomide komplekt. Telofaas: · Rakk muutub veel piklikumaks, et saaksid hakata moodustuma uued tuumakatted (selleks kasutatakse vanemraku tuumakatte fragmente ja endoplasmaatilise retiikulumi osi) · Tekib 2 geneetiliselt identset tuuma, moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid dekondenseeruvad. · Sellele järgneb tsütokinees: o raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke.
lisandus ka mulda põldudelt. Balti põllud - Valter Langi arvates võib kelti põldudest eristada nn balti põllusüsteemi, mida on teada vaid Eestis (näiteks Saha-Lool) ja Ojamaal. Põllukivihunnikute alt leitud süsi osutab, et taoliste põldude harimist alustati aleteoga. Põldude puhastamisel kividest tekkisid seejärel põllukivihunnikud, üsna juhuslikesse kohtadesse. Seejärel hakati põllukivihunnikuid piklikumaks kujundama, kuni viimaks piklikud kivihunnikud ühendati põllupeenardeks. Kogu süsteem kujunes seega Langi arvates juhuslikul alusel. Küla Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga – ühised külapõllud ja heinamaad olid jagatud talude vahel kasutamiseks hulga väikeste, segi paistatud tükkidena. Külasarase kasutamist ja muid küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem (kubjas),
10 Valter Langi arvates võib kelti põldudest eristada nn balti põllusüsteemi, mida on teada vaid Eestis (näiteks Saha-Lool) ja Ojamaal. Põllukivihunnikute alt leitud süsi osutab, et taoliste põldude harimist alustati aleteoga. Põldude puhastamisel kividest tekkisid seejärel põllukivihunnikud, üsna juhuslikesse kohtadesse. Seejärel hakati põllukivihunnikuid piklikumaks kujundama, kuni viimaks piklikud kivihunnikud ühendati põllupeenardeks. Kogu süsteem kujunes seega Langi arvates juhuslikul alusel. Jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks ei võinud piirid siiski enne maha märgitud olla ja kivihunnikud koguda juba nende piiride peale? Pole ka võimatu, et kogu näilise erinevuse keldi põldudest tingis lihtsalt meie erakordselt kivine pinnas. Lisaks leidus Eestis ja ka keldi põlde (nt Proosa), mille peamiseks tunnuseks
- idu- ja nabaaukude sügavus, - defektide esinemine, - vigastused, - moonded jne. Välist kvaliteeti mõjutavad sordi geneetilised omadused ja kasvutingimused. Mugulate kuju ja värvus sõltuvad sordist. Kasvutingimuste halvenemine (kivised, tihenenud mullad) võib muuta mugula kuju ebanormaalseks. Mugul võib moonduda tavapärasemat lapikumaks, piklikumaks, ebasümmeetrilisemaks. Kuju võivad muuta haigused ja kasvuseisakud. Põuaperioodide vaheldumisel vihmaste perioodidega tekivad tihti mugulatesse kasvulõhed, paksendid, laiendid, tühimikud. Suuremate mugulate eeliseks väiksem koorimiskadu. Mugulate suurus sõltub: - saagikusest, - mugulate kasvutihedusest. Saagikus oleneb: - kasvuperioodi pikkusest,
annaabi.ee 
