puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora ● Kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, aga kasvatatakse peamiselt Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval. ● Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 meetri kõrguse puuna. ● Tema suured, piklikovaalsed lehed on umbes 15-25 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Tootmine ● Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust). ● Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades. Faktid ● 70% maailmast tarbib Araabika kohvi. Ülejäänud 30% joob Robusta kohvi, mis
Vitamiine: · leidub kala kõigis kudedes, eriti palju aga maksas · kõige sagedamini esineb A, D, B ja E-vitamiine · inimorganism omastab kalaliha kiiremini ja täielikumalt kui loomadeliha · see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju · suu kuju ja asetus · luu- ja kõhrkalad. Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse: · merekalad (elavad meredes, ookeanides) · mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes) · riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti
Sobib lehtdekoratiivsete taimede väetis. Kastmine - Suvel rikkalikult, talvel tagasihoidlikumalt soovitavalt pehme veega. Mulla Võib pealt katta samblaga, mis pidevalt niiskena hoitakse. Vajab väga kõrget õhuniiskust. Liiga kuiva õhuga Ruumis lehtede servad kuivavad. Alusele ei tohi jätta seisvat vett. Paljundamine - Jagamise teel või pistikuga. Kahjurid - Punane kedriklest. Õied- Õied kevadel või suvel pisikesed , kavaturoosad kuni valged. Lehed-Lehed piklikovaalsed, tumerohelised, pealt punakate triipudega, alt punakad. Osa sorte valkjasroheliste lehtede ja rohelise kuni pruuni mustriga. Koostajad : Merilyn Bergman ja Monika Pallu MJ110
osakaal väikeB ja C tsoonis ka avamaal Puudused jahukasteõrn 'Krassavets'* kerge talvekate Marjad punased, paksu kesta ja suurte seemnetega. Lehed läikivad, allakaarduvate servadega ja kollase sügisvärvusega. Väärtused ilusad marjad söödavad värvumise algusestmarjad säiluvad hästivõrsed korgistuvad vara Puudused paks marjakest ja suured seemnedjahukasteõrn 'Loza Mira' vajab talvekatet Marjad suured, piklikovaalsed. Vilikond hõre, milles on ka väikseid seemnetuid marju. Lehed laiümmargused, 5 madala hõlmaga. Väärtused ilusad suured marjadseemnete osakaal marjades väike Puudused tundlik jahukaste suhtesvõrsed valmivad hilja 'Madeleine Royal' Tartust vajab talvekatet Marjad rohelised, õhukese kestaga. Vilikond tihe. Lehed lopsakad, kortsulised, suletud väljalõigetega. Võrseladvad viltjad. Väärtused
Peamised kasvatusalad on Aafrikas, eriti Lääne-Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval, ja mõnes teises Aasia riigis. Kongo kohvipuult saadud kofeiinirikas robusta kohv moodustab umbes 25% kohvi maailmatoodangust. Kongo kohvipuu on troopikatasandite kultuur, araabia kohvipuud kasvatatakse rohkem mägisel alal, kuid mitte kõrgemal kui 2000 m üle merepinna. Alla +8 °C temperatuuril võivad kohvipuud hävida. Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 m kõrguse puuna. Lehed piklikovaalsed, suured, 15-20 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Nii luuviljad kui ka seemned on pisut väiksemad kui araabia kohvipuul. Haigustele ja kahjuritele 5 suhteliselt vastupidavam kui araabia kohvipuu. Järgnevalt mõned erinevused nende kahe liigi vahel (Joonis 1). Omadus Araabia kohvipuu Kongo kohvipuu
2. Tomat 'Roma' Keskhiline 30-50g ploomikujuline, viljaliha tihe. Sobib grillimiseks ja kasvuline konserveerimiseks.Väheste seemnetega. Haiguskindel. Hinnatud lihakas ploomtomat. Saagikas. Tomatid kobaras piklikovaalsed, kuni 8 cm. Säilib hästi, ei lõhene. Keskhiline 90- 3. Tomat 'San Marzano 2' 90-110g pole märgitud Katmikalale, avamaale. Marineerimiseks, püreedeks- 110päeva pastadeks. Keskvarajane 120- 4
Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret.
..2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. 3. Euroopa ja hall nulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.) 2 Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel. Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja
..2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu (
annaabi.ee 
