mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika, (235 ha) on suhteliselt väike, kanarbiku ja sinikaga. Ning kuid sellele vaatamata näeb puudeta peenrail kasvab pigem seal kõike, mis kõrgsoole ehk kukemarja, murakat, rabale iseloomulik. Esindatud kanarbikku ja tupp-villpead. Rabas ehk kõrgsoos hakkavad
Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased. Komeedid ehk sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning Päikese-lähedastel orbiidilõikudel udukoguna helkivad väikesed taevakehad. Komeedi tuum on tahke moodustis, mis koosneb jääst ja süsihappelumest. Päikesekiirguse mõjul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille mõõtmed suurenevad Päikesele lähenemisel.Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk.
objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtedeks nimetatakse isekiirgavaid taevakehi, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest. Tüüpiline täht on nt Päike. 11. päikesesüsteemi taevakehad- 1) Asteroidid e väikeplaneedid- tiirlevad päikese ümber. Asteroidide orbiidid on koondunud marsi ja jupiteri orbiidi vahelisele alale. 2) planeetide kaaslased ehk kuud- palja silmaga on jälgitav vaid maa kaaslane kuu. 3) Komeedid e sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning päikese-lähedastel orbiidilõikudes udukoguna helkivad väikesed taevakehad. 3) meteoor- nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega. Sellest tulenevad sähvatused- meteoorid. Eriti eredaid meteoore mille sähvatuste heledus on võrrekdav kuu ja päikese heledusega, kutsutakse boliidideks. Suuremaid meteoorkehad ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ja võivad langeda ja maa peale. Selliseid meteoorkeha
kümmekond. Üldse on vaadaldud ca 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas. Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese piklikel orbiitidel. Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi. Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. Sellest kujunebki komeedi saba. Igal uuel
riivtala; topelt T-kujuline. 13. Sillutuskivid on ruudukujulised. On ka erikujulisi plaate, näiteks UNI- kivi, UNI-DEKOOR-kivi ja KARTANO-kivi. 14. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15. Raudbetoondetailide tõstmiseks peavad elementidel küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel on kaks ja paadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. 10. Mördid 1. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. 2. Tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse või markidesse. 3. Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. 4. Tsementmört on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. 5
3. Komeedid ehk sabatähed 3.1 Mis on komeedid? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese piklikel orbiitidel. Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet. Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. Sellest kujunebki komeedi saba. Igal uuel lähenemisel Päikesele eraldub tuumast uus
Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed, sfäärilised, kahesuunalise kõverusega sadulpinnad jne). Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, vee renne, elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrustrerasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. JOONIS 8.8.12. Raudbetoondetailide tõstmine: a- tala tõsteasendis, b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest,
. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, veerenne, elektri- ja sideliinide poste jne Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaiIi valamise ajal. Piklikel elementideI (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa 42. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest, on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades
Kooriku paksus on 30...50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Muud raudbetoon-elemendid. Raudbetoonist tehakse veel: 1) raudteeliipreid, 2) teepaneele, 3) sildade elemente, 4) veerenne, 5) elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmine. Elementidel peavad tõstmiseks küljes olema vastavad tõsteaasad. Tõsteaasad tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel (taladel) on kaks tõsteaasa. Plaadikujulistel elementidel on vähemalt neli tõsteaasa. 136 Vaata joonist. Joonis 9.8.12. Raudbetoon-detailide tõstmine: a – tõsteaas, b – tala tõsteasendis. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1
annaabi.ee 
