Kuna varustus oli raske tuli kaasa võtta abilisi: kilbikandja, kannupoiss, vibumees, jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega ühe löögigrupi ehk oda. Võitlusse liiguti ühes joonrivis. Iga rüütli saatjaskond tuli tema taga, et vajadusel talle koheselt appi tormata. Hellebard käsitööliste ja talupoegade leiutatud relv, mille teravikuga sai torgata nagu odaga, labaotsaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Piik pikkoda (u 4-5m pikkune). Palgasõjaväe teke kuna rüütlite kokkukutsumine võittis kaua aega ja uhked vapikandjad olid üsna distsipliineerimatud, osa neist eelistas sõjakäigu asemel oma senjöörile raha maksta mindi üle palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada. Peatükk 20 Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna? Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats
labaosaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Nii suutsid sveitslased rüütlite raskeratsaväge mitmes lahingus võita. Kaspar Kuldkepp 11 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL 15. sajandi II poolel hakkas Sveitsi maakaitsevägi lahingus kasutama seninsest pikemaid odasid ja tihedaid jalaväekolonne. Peagi sai pikkoda ehk piik ka laiema leviku. 4-5 meetri pikkusi piike kandev tihedalt koonunud väeüksus nägi eemalt välja nagu turris siil, ja niisuguse üksuse vastu oli ka rüütlivägi võimetu. Palgasõjaväe sünd Rahaliste suhete arenemine ja kuningavõimu tugevnemine oli juba 13. sajandil hakanud sõjaasjandust mõjutama. Pealegi ilmnes feaodaalsel rüütliväel üha uusi tõsiseid puudusi. Rüütlite kokkukutsimine võittis alati palj aega ja uhked vapikandjad olid ka üsna distsiplineerimatud
RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või nui; kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13. saj lõpus pikkvibu. (Inglismaa kasutuses) 14. saj Sveitsi jalaväelased hellebard, piik ehk pikkoda. PALGASÕJAVÄE SÜND · Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast
3. 6 Linnuste ja linnade piiramine Rüütli vägi 8-9 sajandil kujunes peamiseks väeliigiks raskeratsavägi. Kuna relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel muretsema endale mitu hobust ja võtma kaasa abilisi. Jalavägi 14ndal sajandil tõusid esile Sveitsi jalaväelased, kelle relvaks oli hellebard, millega sai torgata labaosaga lüüa nagu kirvega ja konksuga sai rüütleid hobuse pealt maha tõmmata. 15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid sveitslased kasutama pikkoda ehk piiki. Palgasõjaväe sünd Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud. Mitmed aadlikud eelistasid sõjakäigule minemise asemel hoopis senjöörile raha maksta, mille eest hakati palkama sõdureid. 2.7 Linnade teke & kultuur Keskaja lina elanikud harisid oma põldu ja pidasid linnamüüride vahel koduloomi ja linde.Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht
Paljudes teistes keeltes on odaotste termineid rohkem. Eraldi terminid on veel jalamehe ja ratsaoda jaoks, jahimehe oda jaoks ning ka viskeoda jaoks. Meil ei ole aga seda vana keeletraditsiooni säilinud. Eestis on veel üks mõiste, mida oda kohta kasutatakse, kuid seda kasutatakse väga erinevalt, kuna eesti keeles ei ole sellel otsest tähendust – piik. Mitmes Lääne-Euroopa keeles tuleb see sõna tarvitusele 15. sajandil ning tähendab tegelikkuses pikkoda. Varre pikkus võib olla 5-6 m. Piikidel on tavaliselt ka tagumised otsad teravad. Kasutati näiteks lahingus, kus mehed olid ridadega ning hoidsid odasid erinevatel kõrgustel, nö piikidega meestel olid tagumistes ridades pikemad odad, mille tagumine ots oli maasse toetatud. Eestis aga sellegipoolest ei ole tegelikkuses sõna ’piik’ otseselt määratletud, mis tõttu kasutame siiski kaheks jaotust odade puhul. Kõige rohkem odaotsi on nooremast rauaajast. Neid on kokku kusagil 600
annaabi.ee 
