niiskuse analüsaatoriga. Analüsaator kuivatab prooovi etteantud programmi jjärig, fikseerides automaatselt kaalu alg ja lõppnäidu ning arvutades proovi niiskusesisalduse. Hariliku männi kahanemistegur : o Radiaalselt: 0,22% (Männi laud muutub õhemaks.) o Tangensiaalselt: 0,35% (männi laud mtub kitsamaks) o Mahuliselt: 0,59% (männi maht kahaneb) Hariliku männi tugevus 12%-l niiskusel, Mpa : o Survetugevus pikkikiudu: 52,2 (suurim jõud, mida saab rakendada, pikkupidi pressi alla asetatud lauale ) o Painduvustugevus: 90,0(suurim surve, mida laud talub, kui lauda pikkisuunas painutada) o Tõmbetugevus pikkikiudu: 115,1(maksimaalne tugevus, enna laua purunemist kahest otsat tõmmates) o Lõhestamisel pikkikiudu-(keskelt kaheks rebides) Radiaalselt: 8,0 (seletus joonisena all pool)
8 laiusesse saagimine 450 120 9 otsa sirgeks saagimine 440 120 10 pikkusesse saagimine 350 120 11 tüübli peasade märkimine 350 120 12 avade puurimine pikkikiudu 350 120 13 lihvimine 350 120 14 lihvimine 350 120 15 servakandi lihvimine 350 120 16 viimistlemine 350 120 vahelihv 350 120 18 lakkimine 350 120 19 Freesimine 350 120 Juhend tehnoloogiakaardi täitmiseks: 1. mitteläbiva ava
Soojus tekitab kuivamis pragunemise. Ka valguse poolt tekitatud kahjustuste puhul on veel suur tähendus. Valgusesoojus ja UV kiirgus põhjustavad niinimetatud valguspudenemise mille tõttu hävib puidu pinnas umbes 5-10mm aasta-aja jooksul. Puidu niiskussisaldus sõltub õhusuhtelisest niiskusest. Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7
lahustibaasilise värviga · enne värvimist pind puhastada ja üle värvida ainult vesilahuselise värviga 50. Värvi valmistamiseks vajalikud koostisosad: · kriit ja liim · sideaine, täiteaine, pigent · täiteaine ja vesi 51. Lahustivabal lateksvärvil on: · hea niiskuskindluse · hea kattevõime · peaaegu lõhnatu · hea kukumiskindlus 52. Puit imab niiskust pikkikiudu rohkem kui ristikiudu, kui palju: · 5 korda rohkem · 10 korda rohkem · 20 korda rohkem 53. Mida tähendab värvipurgil sageli värvi nime taha kirjutatud number (nt. Somtex7, Bendo20 jne.): · kulunormi · läikeastet · pesukindlus 54. Naturaalharjaga pintsel on sobilik: · värvimiseks anorgoonilst lahustit sisaldavate värvidega · värviliik ei oma tähtsust
Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära. Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada. Sooned- esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm
kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme.
annaabi.ee 
