78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82. Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi? 83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub? 84. Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral? 85. Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral? 86. Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid? 87. Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud? 88. Millises suunas toimivad lõikejõud? 89. Missugustes ühikutes väljendub paindemoment? 90. Millises suunas toimivad paindemomendid? 91. Kas lõikejõudude ja paindemomentide suurus muutub laevaruumi uputuse korral? 92. Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad lühemale või pikemale? 93. Kuidas on lõikejõudude ja paindemomentide minimaalsed ja maksimaalsed väärtused omavahel seotud?
Veekindlad voldikvaheseinad Neid kasutatakse sageli õlitankeritel ja vahel kuivlastilaevadel nimetatakse gofreeritud vaheseinad. Voldid muudavad plaadistuse jäigemaks, jäikusribisid ei kasutata. Suurim eelis on keevitustööde mahu vähenemine ehitamisel, lisaks muutub lastiruumide puhastamine ekspluatatsioonis tõhusamaks ning lihtsamaks. Põikivaheseintes võivad voldid joosta vertikaalselt ja horisontaalselt Pikivaheseintes tohib kasutada vaid horisontaalseid volte, andmaks vaheseinale pikitugevust. Plaadistuse paksus on määratud ruumi laiuse ja vaheseina kõrgusega. Pillerid Pillerid laeva tekki, vahetekki, platvormi toestav vertikaalne tugipost. Pillerid on tavaliselt alatised, harvem ajutised. Valmistatakse terastorust, (või koolutatud plaatidest torust, vahel tehakse ka õõnsaid nurgelisi sektsioone,) või pannakse kokku karp või nurkraudadest.
Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina raske- maks selle süsteemiga tagada pikitugevust ja jäikust. Kasvab välisplaadistuse paksus ja kere kaal. Teki ja põhja jaoks muutub süsteem ebaökonoomseks. Teraslaevade ilmumisega ja laevade pikkuse kasvuga muutusid pinged üle- ja läbipainest aina suuremateks, mis nõudis täiendavate pikisidemete paigaldamist. Sobiva lahenduse leidmine ei olnudki nii kerge. Alles XX sajandi algul leiti sobivad variandid. Peasuuna talad on piki laeva, ristsidemed aga kujutavad endast raame põiki laeva
Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina raske- maks selle süsteemiga tagada pikitugevust ja jäikust. Kasvab välisplaadistuse paksus ja kere kaal. Teki ja põhja jaoks muutub süsteem ebaökonoomseks. Teraslaevade ilmumisega ja laevade pikkuse kasvuga muutusid pinged üle- ja läbipainest aina suuremateks, mis nõudis täiendavate pikisidemete paigaldamist. Sobiva lahenduse leidmine ei olnudki nii kerge. Alles XX sajandi algul leiti sobivad variandid. Peasuuna talad on piki laeva, ristsidemed aga kujutavad endast raame põiki laeva.
Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina raske- maks selle süsteemiga tagada pikitugevust ja jäikust. Kasvab välisplaadistuse paksus ja kere kaal. Teki ja põhja jaoks muutub süsteem ebaökonoomseks. Teraslaevade ilmumisega ja laevade pikkuse kasvuga muutusid pinged üle- ja läbipainest aina suuremateks, mis nõudis täiendavate pikisidemete paigaldamist. Sobiva lahenduse leidmine ei olnudki nii kerge. Alles XX sajandi algul leiti sobivad variandid. Peasuuna talad on piki laeva, ristsidemed aga kujutavad endast raame põiki laeva
Torude viimisel läbi vaheseina võib neid kohe keevitada või muhvidega (flanets) läbimisel kinnitada tikkpoltidega (a) (poldi purunemisel ei teki auku). Veekindlad voldik (gofreeritud) vaheseinu kasutatakse õlitankeritel ja vahel ka kuivlastilaevadel. Voldid muudavad plaadistuse jäigemaks, jäikusribisid ei kasutata. Keevitustöid vähem, lihtsam puhastada. Põikvaheseintes vert või horisontaalsed voldid. Pikivaheseintes voldid horisontaalsed andmaks pikitugevust. Pillerid laeva tekki, vahetekki, platvormi toestav vertikaalne tugipost. Mõnikord teisaldatavad. Valmistatakse terastorust, (või koolutatud plaatidest torust, vahel tehakse ka õõnsaid nurgelisi sektsioone,) või pannakse kokku karp või nurkraudadest. Pillerite ja tugitalade suurus sõltub nendele langevast koormusest ja ka nende pikkusest (nõtkestabiilsus) . Tavaliselt paigutatakse 2..3 pillerit iga lastiruumi mõlemale küljele, vahetekkide pillersid pannakse täpselt
annaabi.ee 
