Mitmeavaline kaarsild. Vabadussild liigitub Kaar rippsilla alla. Silla konstruktsiooniks on kaldasammastele toetuv eelpingestatud raudbetoonist sillaplaat, mis on ühendatud nelja vandi abil silda kandva kaarega.14 Tala- ja plaatsillad. Talasildade korral kantakse koormused sõidutee plaadilt üle peakandjale (peatalale). Sõidutee plaat võib toetuda otse peakandjatele (peataladele) või läbi talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede
· Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem täis. · Veetihedate vaheseinte korral võib jäikusribisid ka katkestada. Segatalastikusüsteem See töötadi välja pikisüsteemi puuduste kõrvaödamiseks segalastilaeva juures. Pikitalad on säilitatud põhjaosas ning kandeteki all, kus nad annavad suure tugevuse, kuid pardad on kaarte tugevdada, sest pikisuunalised jõud on väiksemad seega põiksüsteemis. Teatud vahemaade järel on asetatud plaatfloorid ja rasked põiktalad, et anda põiksuunalist tugevust ning toestada pikitalasid. Tavaliselt on põhi ja tekk pikisüsteemis, pardad ja täävid põikisüsteemis PÕHJASILLUSED Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon.
Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist varianti: · tavaliste kaartega, · raamkaartega, · kombineeritud kaartega. 24 Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese ruumi vöörpiigi (fore peak). Ahtripoolseim veekindel pikivahesein moodustab ahterpiigi (after peak).
Plaadistus peab tagama vastupidavuse erinevatele koormustele, mis võivad tekkida ekspluateerimise käigus. Paksem plaadistus tehakse nt. ankrulüüsi, ahtertäävi, slämmingu piirkonda, laeva keskele kus tekivad tavaliselt suuremad pinged Plaadistus koosneb: • kere põhja plaadistus, nii sisemine ja välimine põhi • kere külgplaadistus • tekiplaadistus • sisemised vaheseinad • sisemised tekid Tugevdus erinevatele paneelidele koosneb: •pikitalad (girder) - üle kogu põhjaplaadistuse ja tagavad märkimisväärse osa tugevusest •karling (deck girder) - pikisuunaline, mis osaleb pikitugevuse andmises •stringerid - pikisuunalised küljeplaadistusel ning vajadusel topeltpõhja plaadistusel •kaared (frames) - vertikaalsed talad küljeplaadistusel •floorid - põikikaared põhjaplaadistusel •tekipiimid (deck beams) - toestavad tekki põikisuunaliselt 18. Põhja ehitus
Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele. Neid toetavad üks või mitu karlingsit, millest piimid läbi lähevad. Teatud kohtades moodustavad floorid, (raam)kaared ja piimid niinimetatud kaareraamid, mille osaks teki all on raampiimid. Kõige sagedamini paigutatakse kaareraamid koos raampiimidega
Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele. Neid toetavad üks või mitu karlingsit, millest piimid läbi lähevad. Teatud kohtades moodustavad floorid, (raam)kaared ja piimid niinimetatud kaareraamid, mille osaks teki all on raampiimid. Kõige sagedamini paigutatakse kaareraamid koos raampiimidega teki väljalõigete (laad- luukide ja
Kuid peatekk võtab vastu ka läbi- paine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Ülalpool peatekki paiknevad kogu laeva pikkused tekid (varitekid) kujutavad endast ilmastikukaitset neist allpool paiknevatele lastidele ja peavad kandma ka tekilasti, vee ja jää raskust. Nad ei ole veetihedad, kuna teatud avad neis ei ole suletavad peateki jaoks nõutava veetihedusega. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. Põiksüsteemis paigutatakse piimid igale kaarele. Neid toetavad üks või mitu karlingsit, millest piimid läbi lähevad. Teatud kohtades moodustavad floorid, (raam)kaared ja piimid niinimetatud kaareraamid, mille osaks teki all on raampiimid. Kõige sagedamini paigutatakse kaareraamid koos raampiimidega