Augud ja murenemised annavad suurema %. igal KOV-l peab olema teedest register, ainult selle olemasolul saab raha 25. Defektisumma Defektitüüpide alusel arvutatakse 100m lõigule vastavate kordajatega summa = % vigastatud katte osa inventeeritud teekatte pinnast 100m lõigul. =(5*0,5*POIKPR+0,5*KPIKIPR+LPIKIPR+0,1*KVUUK+0,5*LVUUK+VORK+AUK+MUREN+0,2*SERV)*100/ (SLAI*100))+DEFOSA kus muutujad on: AUK - Augud; DEFOSA - Defektide osa %; KPIKIPR - Kitsad pikipraod; KVUUK - Kitsad vuugipraod; LPIKIPR - Laiad pikipraod; LVUUK - Laiad vuugipraod; MUREN - Murenemine; POIKPR - Põikpraod; SERV - Katte serva defektid; VORK - Võrkpragunemine; SLAI - Sõiduosa laius tabelis "Katte laius" Väärtused väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb. 26. Riiklik teeregister See koondab avalikult kasutatavate teede andmeid. Need andmed on kasutamiseks Maanteeameti töötajatele, kohalike
ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud element puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) (vt. joonis a), surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasnevad pikipraod) (vt. joonis b), tõmmatud element puruneb normaallõikes (vt. joonis c). Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d). 21. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomendiga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume. 1. staadium. Väikese koormuse korral tala töötab elastse kahest materjalist liitkonstruktsioonina
Konkreetsete pindamisobjektide valik toimub iga-aastaselt pärast teekatte defektide inventuuri. Inventuur viiakse läbi kevadel ning augustis-septembris koostatakse järgmise aasta objektide eelnimekiri (vt Kattega teede säilitusremondi objektide valikumetoodika). Jooksva aasta kevadel korrigeeritakse vajadusel seda nimekirja pärast 11 Defektide summa - defektide mõõtmistulemuste alusel arvutatakse igale 100 m teelõigule defektide (augud, kitsad ja laiad pikipraod, kitsad ja laiad vuugipraod, võrkpraod, murenemine ja serva defektid) kogusumma DS, mis näitab protsentuaalselt vigastatud katte osa inventeeritud teekatte pinnast antud 100 m lõigul (ühik - %). 13 talvehooaja lõppu täiendavate suurte defektide ilmnemisel (defektid, mis vajavad kohest sekkumist, et suuremat kahju ära hoida). 4.1.1.4 Kattega teede taastusremont
paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud elemendit puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) [vt. joonis 1.1(a)], surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasne- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 27 vad pikipraod) [vt. joonis 1.1(b)], tõmmatud element puruneb normaallõikes [vt. joonis 1.1(c)]. Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes [vt. joonis 1.1(d)]. Joonis 1.1 1.3. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomen- diga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume (vt. joonis 1.2). Joonis 1.2
tekkiv süvend või tühimik) Kokkusulamatus e liitumisviga (Vale elektroodi või keevituspüstoli liikumine; Liiga väike keevitusvool suurel materjali paksusel; Liiga jämedad elektroodid;) Praod või lõhed keevisõmbluse kõrval (külmpraod) (Mustus servpindadel; Põhimetalli keemiline koostis; Suur materjali paksus; Niisked elektroodid; Jäik konstruktsioon; Kiire jahtumine) Pikipraod õmbluse keskel(kuumpraod) (Kahjulike lisandite (P, S) koondumine keevisõmbluse keskele; Vibratsioonid
paindemomendi ja põikjõuga. Raudbetoonelemendi purunemisele eelneb pragude tekkimine. Tavaliselt üks neist määrab ära ka purunemislõike. Painutatud elemendit puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) [vt. joonis 1.1(a)], surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasne- Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 27 vad pikipraod) [vt. joonis 1.1(b)], tõmmatud element puruneb normaallõikes [vt. joonis 1.1(c)]. Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes [vt. joonis 1.1(d)]. Joonis 1.1 1.3. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomen- diga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume (vt. joonis 1.2). Joonis 1.2
annaabi.ee 
