2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tsiili saarestikuna. Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks. Tsiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado 6864 meetrit Parinaota - 6630 meetrit Tupungato 6800 meetrit Kliima:
Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel.
Tsiili piirneb p õhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga , l õunas ja läänes Vaikse ookeaniga Tsiili asend on soodne kalap üügiks ja laevatrantspordiks 8.1.13 Kristyna Kokk 8 Ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhjalõuna sihilist piirkonda: RannikuKordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv siili pikiorg. Ranniku Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosad madaldub ka Andide Peaahelik. 8.1.13 Kristyna Kokk 9 Tsiili pikioru põhjaosa on 9001200, k õrgune ja 3060km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest l õunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 20003000m k õrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m k õrgune Aconcagua. 8.1
Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga. e) hinnang asendile Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest. a) pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku- Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima
Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp Idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp Põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp Lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp Lühike ülevaade looduslikest tingimustest. pinnamood Tsiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. Tsiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni. Kõrgeimad mäed:
Vein on toidu juures väga tähtsal kohal Tsiili köök on saksa ja itaalia köögi mõjutustega Filmitööstus on hakanud jõudsalt arenema Spordialadest on populaarsed jalgpall, suusatamine, surfamine ja korvpall Loodus: Maa ulatus põhjast lõunasse on 4270 km. Maa idaosas on sügavate ning kitsaste orgudega liigestatud Andide ahelikud, mis kerkivad enam kui 6000m kõrgusele, kõrgeim tipp on Ojos del Salado 6880m. Ahelike vahel on Tsiili pikiorg, kus asub ka pealinn. Põhjaosa rannikul asub Atacama kõrb, mida loetakse kõige eluvaenulikumaks paigaks maakeral. Huvitavaid fakte: Lõhekasvatuse tohutu suurenemine on hävitanud delfiinide loodusliku elukeskkonna, sest lahed on merest tõketega eraldatud Riik on 4300km pikk ja 175km lai Tsiili on pindalalt kaks korda suurem kui Jaapan Uruguay Pealinn: Montevideo Rahvaarv: 3,4mln Rahaühik: Uruguay peeso Riigikeel: hispaania keel
Tsiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12.00, siis Tsiilis alles 6.00. (Eesti ning Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze'i aheliku aeg erineb 8 tunni võrra). Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud,
annaabi.ee 
