Tooriku pöörlemine on töötlemisel ringettenihke liikumiseks, mis tagab pinna töötlemise kogu ümbermõõdu ulatuses. Tooriku pöörlemiskiiruse määramisel võib lähtuda suhtest vk/vt=60...100. Tuleb arvestada, et tooriku pöörlemiskiiruse suurendamisel suureneb protsessi tootlikkus, kuid kui suureneb käiale ja toorikule mõjuv koormus, kannatab töödeldud pinna kvaliteet. Tooriku pikisuunaline sirgjooneline edasi-tagasi liikumine see liikumine on pikiettenihke liikumine, mis tagab pinna töötlemise kogu pikkuses. Pikiettenihke suurus on sõltuv tooriku pöörlemise sagedusest, sest pikiettenihe tooriku pöörde kohta ei tohi olla suurem käia kõrgusest B. Tavaliselt määratakse pikiettenihke suurus tooriku pöörde kohta seosest f=KB mm/tp. K on tegur, mis arvestab töödeldava tooriku jäikust ja töödeldud pinna kvaliteeti. Eellihvimisel K=0,5...0,89, viimistleval lihvimisel K=0,2...0,5
Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk
· Keermestamisrakised · Puurimiserakised · Konduktorid 6 FREESPINGI PÕHIOSAD A RAAM H KONSOOL MÕLEMAL PINGITÜÜBIL: B VERTIKAALPEA I KONSOOLI SPINDEL ELEKTRIMOOTOR C SPINDEL J ALUS KIIRUSTE KAST D LAUD K KERE ETTENIHETE KAST E RISTKELK L PIKIETTENIHKE KÄSIRATAS JAHUTUSSÜSTEEM F RISTIETTENIHKE KÄEPIDE G VERTIKAAL ETTENIHKE VÄNT N ÜLEMINE TALA (liikuv) O TUGIPUKK VALGUSTUSSÜSTEEM JUHTIMISKILP 7 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD · Pingi kruustangid (mitmesugused)
Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2 Supordipõll muudab käiguvõlli või käigukruvi pöörleva liikumise treitera kulgevaks liikumiseks. Supordi alumine kelk asetseb treipingi sängi juhtpindadel. Selle abil saab treiterale anda pikiettenihke. Keskmine kelk liigub supordi alumise kelgu peal asetseval kalasabaprofiiliga juhtpinnal. Selle abil antakse treiterale ristiettenihe, pikitreimisel aga lõikesügavus. Keskmisele kelgule kinnitatakse supordi pööratav osa koos ülemise kelguga. Ülemise kelgu pööramisel vajaliku nurga alla on võimalik käsitsi treida koonilisi pindu Supordi ülemisel kelgul asetseb terahoidik. Terahoidikusse saab kinnitada kuni 4 treitera, mida saab kordamööda kiiresti tööle rakendada.
Pärifreesimisel ühtib tooriku ettenihkeliikumise suund freesi pöörlemissuunaga nende kontaktikohas. Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult, sest lõigendi paksus kasvab sujuvalt ja pingi koormus kasvab samuti järk järgult. Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne. Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne. Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel.
freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või · vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)- on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. 65. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · tasalihvpinkides- on lihvketta pöörlev liikumine-pealiikumine ja töölauale kinnitatud tooriku pikiettenihke kiirusega. · siselihvpinkides-siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks. Suurema täpsuse saavutamiseks antakse lihvkettale katkendlik ristettenihe, tavaliselt laua iga kaksikkäigu kohta. Tehnoloogiline põhiaeg pikeneb 2 korda. 66. Milliseid lõikeriistu kasutatakse freesimisel? Iseloomustage nendega tehtavaid töid. Silinderfrees, laupfrees, otsfrees, ketasfrees, kujufrees. 67. Milline on töötlemise skeem lõiketöötlemisel universaaltreipinkides kasutades:
nevate liikumiskiiruste saamiseks. Liikumine kiirus- kulise kasutamisega. Karusselltreipingis töödeldak- kastist ettenihkekasti antakse ülekandemehhanismi se suuregabariidilisi raskeid toorikuid, mille pikkuse abil. ja läbimõõdu suhe on 0,3...0,5. Nende pinkide Pikisuport koos etteula- tuva supordipõllega toetub sängi juhtpindadele ja tagab lõikuri pikiettenihke. Supordipõlles on mehhanismid, mis muudavad veovõlli või veokruvi pöörleva liikumise supordi kulgliikumi- seks. Pikisupordi juhtpindu möö- da liigub tooriku teljega ristsihis ristsuport, millele toetub pööra- tav lõikurikelk ja lõikurihoidik. Tagapukk paikneb sängi parem- poolses otsas juhtpindadel ja teda saab pikisuunas nihutada. Tagapukis olevasse pinooli paigutatakse pikkade toorikute otsast toetamiseks spetsiaalne Sele 2.37
annaabi.ee 
