. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.6.1 Arvutuslikku p~ oikarmatuurita elemendi p~oikj~oukandev~oime . . . . . . . . 7 2 Abitala arvutus plastse skeemi j¨ argi 7 2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . . . 10 2.3
valemiga As1 = fcdbd1/fyd 37. Ribiplaatristlõike töötamise põhimõte, plaadi arvutuslaius (p 3.3.1). Ribiplaatristlõige koosneb ribist ja plaadist. Võrreldes ristkülikulise ristlõikega on ribiplaatristlõige ökonoomsem mittetöötava tõmbetsooni betooni arvel. Ribi töötab paljudel juhtudel kaasa eeskätt tõmbetsooni (tõmbearmatuuri) ja plaadis paiknevat survetsooni ühendava elemendina. Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele, samuti pikiarmatuuri paigutusele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). Ribist kaugemalolevates plaadi osades betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, sellepärast piiratakse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega b eff (joonis 3.6). 38. Ribiplaatristlõike tugevusarvutuse tingimused ja põhimõtted (p 3.3.2, tingimus 3.29).
........................................................... 4 2.4. Plaadi põikjõukindlus........................................................................ 7 3. ABITALA ARVUTUS ELASTSE SKEEMI JÄRGI.............................................. 8 3.1. Koormus abitalale............................................................................ 8 3.2. Abitala sisejõud............................................................................... 8 3.3. Pikiarmatuuri tegeliku tõmbejõu Fs epüür.........................................11 3.4. Armatuuri dimensioneerimine.......................................................... 12 3.5. Pikiarmatuuri ankurdus................................................................... 17 4. PEATALA ARVUTUS ELASTSE SKEEMI JÄRGI............................................ 20 4.1. Koormus peatalale......................................................................... 20 4.2. Peatala sisejõud................
17) ! suhteline moment. Vaatleme momentide tasakaaluvõrrandit arvutusliku survetsooni raskuskeskme suhtes: MEd MRd = fydAs1(d1 0,5y) = fydAs1d1(1 0,5y/d1) = fydAs1d1(1 0,5 ) = fydAs1d1- , millest As1 = MEd / (-d1fyd) . (3.18) - suhteline sisejõudude õlg: - zc/d1 , ehk - . + )*+ /& Pikiarmatuuri pinna võib avaldada ka pikisisejõudude tasakaaluvõrrandist 0,8fcdbx = fydAs1 , millest As1 = 0,8 fcdbd1/fyd = fcdbd1/fyd . (3.20) Teadaoleva paindemomendi korral võib ristlõike kasuskörguse arvutada valemist (3.17): M Ed d1 . (3.21) !f cd b Pikijõudude tasakaalutingimusest fcdbd1 = fydAs1 saame f yd A s1 f yd
Valin d=200 mm ja kontrollin kas põikjõu vastuvõtt on tagatud: ( A− A d ) VEd,d= σ ∙ 2 =95,6-173 ∙ 0,2=56 kN k=1+ √ 200 200 =2; νmin=0,035 √ 23 ∙ 25 =0,49 N/mm2 VRd,c,min=0,49 ∙ 1000 ∙ 200=99 kN VEd,d=56 kN ¿ VRd,c,min=99 kN, seega taldmiku põikjõukandevõime on tagatud. PÕIKJÕUKANDEVÕIME ARVESTADES PIKIARMATUURIGA Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime pikiarmatuuri arvestades: VRd,c=0,12 ∙ k √3 100 ρ1 f ck bwd Valin d=200 mm ja kontrollin, kas põikjõu vastuvõtt on tagatud: VEd,d= 56 kN As1 869,5 ρ= bd = 1000 ∙ 200 =0,00435 3 VRd,c=0,12 ∙ 2 ∙ √ 100 ∙ 0,00435∙ 25 ∙ 1000 ∙ 200=106 kN Kuna VRd,c=106 kN ¿ VRd,c,min=99 kN, siis määravaks saab esimene. Põikjõukandevõime on tagatud. 4.1.2 Töötav armatuur Leiame arvutuslikus lõikes mõjuva paindemomendi: 225,4 ∙0,5252
hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima. Varingust põhjustatud lisakoormus VLK dimensioneerimisel võetakse arvesse kasuskoormuse suurenemist, seetõttu on kandva armatuuri arvutamisel arvesse võetud lisakoormust.
õige (samm mitte üle 400 mm). 5.2. Müüritise pikiarmeerimine. Pikiarmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest (ekstsentrilisuse võivad põhjustada ekstsentriliselt rakenduv vertikaalne koormus ja horisontaalne koormus tuulekoormus, mullasurve keldriseinale). Tõmbepinged tuleb müüritises vastu võtta armatuuriga. Pikiarmatuuri võib paigutada müüritise sisse (armeeritud südamik) või välispinnale, kattes ta mördikihiga või betoonkihiga. Tõmbepingete olemasolul tuleks eelistada välimist armeerimist (ka tööde teostamine on välise armeerimise korral lihtsam), kuid alati pole see võimalik (liiga kõrge temperatuuriga, materjalile agressiivne keskkond jm.). Pikiarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul
s -- armatuuri suhteline deformatsioon, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 9 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ s -- armatuurterase osavarutegur, uk -- armatuuri normatiivne suhteline pikenemine maksimaalse tõmbepinge puhul, Am -- müüritise ristlõikepindala, As -- armatuuri ristlõikepindala, Asl -- pikiarmatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bc -- elemendi survetsooni laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, fbo -- armatuurvarda ankurdusnakketugevus, fbok -- armatuurvarda normatiivne ankurdusnakketugevus, fc -- täitebetooni survetugevus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud,
annaabi.ee 
