1915 kutsus Jungholz Liina Reimani koos teistega Estoniasse, kus Jungholz ise asus näitejuhi ametikohale. Tallinnas tutvus Liina oma tulevase elukaaslase Raimund Kulliga, millele järgnes lahutus August Reimanist Raimund Kull oli Estonia peadirigent ja nende kooselu kestis mehe surmani 1942. aastal. Eesti esindusteater osutus algaja jaoks liialt nõudlikuks, nii et kaks aastat hiljem jättis Estonia seltsi eestseisus ta töölepingu pikendamata. 1917. aastal, pärast puhkusereisilt naasmist, haigestus Liina Reiman düsenteeriasse, Tema elu päästis elukaaslane Raimund Kull, kellel õnnestus raskel ajal, kus rohud olid otsas, siiski õnnega pooleks leida vajaliku ravimit. kevadpoolaastal 1918 avastati tal tuberkuloos. Sügishooajal 1918 kohtus Liina Reiman oma sõbra ja kolleegi Anna Markusega, kes oli saadetud teda Draamateatrisse tööle kutsuma. Ta jäi nõusse.
Kärbitakse objektid, mis lõikuvad aktiivses kujutiseaknas) 5) E ↵ (võtmesõna E on otstarbekas kasutada siis, kui ei teata põhimuutuja EDGEMODE väärtust või kui soovitakse kärpida vastupidi senise põhimuutuja EDGEMODE poolt määratud tingimustele) Enter an implied edge extension mode [ Extend / No extend ] < No extend >: (sisestada kasutatav serva pikendamise moodus: [pikendatud / pikendamata] vaikimisi – pikendamata) 5.1) E ↵ (kärpimisel arvestatakse ka kärpimisjoone mõttelist pikendust, seega töötatakse nii, nagu oleks põhimuutuja EDGEMODE = 1} Select object to trim or [ Project / Edge / Undo ]: . . . 5.2) N ↵ (kärpimisel ei arvestata kärpimisjoone mõttelist pikendust, seega toimub töö nii, nagu oleks EDGEMODE = 0) {objekt} ┐
üks väheseid juhtumeid, kus U tähendab midagi muud kui käigu tagasivõtmist. Selle võtmesõna valimisel pikendatakse ka neid objekte, mille tasand ei ühti piirjoone tasandiga) 4.3) V ↵ (määrab pikenduse kulgemise (projektsiooni) kasutatava vaate suhtes) 4.4) vaikimisi – näitab kas N, U või V. 5) E ↵ (pikendatud piirjoone olek / pikendamata olek, vaikimisi – senine olek; sisuliselt – põhimuutuja EDGEMODE hetkeväärtuse ümberlülitamine ainult antud juhtumiks) 6) U ↵ (aga nüüd tähendab U viimase pikenduse tagasivõtmist) 7) ↵ (ei valita ühtegi objekti; kui seejuures veel põhimuutuja EDGEMODE = 1, siis on piirjooneks iga joonisel oleva joone mõtteline pikendus (…aga mis siis saab, kui joonisel on mingi käsuga SKETCH (kui SKPOLY = 0) joonestatud joon!))
riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-69-17 · loengumaterjal V teema. Töötasu Töötasu vähendamine 3. Lillekauplust pidav ettevõtja X läks Hollandisse messile eesmärgiga pikendada oma senise suurima varustajaga C lepingut ning luua uusi ärikontakte. X tutvus messil B-ga, kes esindas Hollandi ühte suurimat lillekasvatusettevõtet, kuid läks messile järgnenud vastuvõtul tülli C tegevdirektoriga, mistõttu jäi X-i jaoks seni väga soodsalt sõlmitud tarneleping pikendamata. Eestisse tagasi jõudes alustas X läbirääkimisi B-ga tarnelepingu sõlmimise üle, läbirääkimised jäid aga venima ning kahe kuu pärast lõppes leping ka C-ga. X oli meeleheitel – isegi täpseid arvutusi tegemata oli selge, et tal ei ole võimalik kaupluses töötavatele kolmele floristile endises mahus tööd anda ega senist töötasu maksta kuni lepingu sõlmimiseni B-ga. X kutsus floristid lõunale ja selgitas neile, mis oli
tõttu, et töötaja ei ole pikka aega tööd teinud, võib tekkida vajadus haiguslehel viibimise ajaks katseaja kulgemine peatada. Katseaeg on vajalik nii tööandjale kui töötajale. Tööta- jale annab katseaeg võimaluse hinnata, kas talle konkreetne töö sobib või mitte ning kas ta soovib uues kollektiivis töötada. Viidatud näites võib pooltel puududa võimalus hinnata töötaja-tööandja-töö sobivust. Lisaks eeltoodule võib töölt eemal viibimise tõttu katseaja pikendamata jätmine takis- tada töötaja sobivuse hindamist näiteks olukorras, kus tööandja ja töötaja on kokku leppi- nud kolmekuulises katseajas ja töötaja viibib sellest kaks kuud haiguslehel. Sellisel juhul ei pruugi üks kuu olla piisav aeg ei töötajale ega tööandjale, et välja selgitada, kas töö tööta- jale sobib või mitte, st katseaja eesmärk ei oleks täidetud. 143 5