Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus
plahvatus, koosneb treening just kiiretest ja plahvatuslikest harjutustest. Nende peamine ülesanne on arendada kiireid lihaskiude. Pikamaajooksjad, kelle eesmärk on arendada lihaste vastupidavust, treenivad eelkõige aeglaseid e. oksüdatiivseid lihaskiude. Nende vahele jäävad keskmaajooksjad, kes peavad ühtlasi arendama nii lihase kiiruslikke kui ka vastupidavuslikke omadusi. 4 2. LIHASJÕU JA VASTUPIDAVUSE TREENINGMEETODID JOOKSJATEL Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis.
Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiu liik kasutab energia saamiseks rasva ja hapnikku. Selline lihaskiud tõmbub kokku aeglaselt, kuid suudab seevastu kaua teovõimeline püsida. Vastupidavust nõudvate tegevuste juures on aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud hädavajalikud. Need suudavad väsimusele vastu panna ja on peamised, mida keha kasutab kardiovaskulaarse treeningu ajal. Siiski ei saa seda sorti lihaskiudu suurendada. Kui üldse, muutub lihase suurus nende treenimisest vähe. Pikamaajooksjatel ja -jalgratturitel, maratonijooksjatel ja teiste vastupidavust nõudvate spordialadega tegelejatel kipuvad aeglased lihaskiud teistest rohkem arenema, seepärast on nad üldjuhul kõhnad ja soonilised. Aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud kasutavad kütuseks rasva, lõhustades seda Krebsi tsükli käigus. Krebsi tsükli puhul muudab organism rasva energiaks. Kuid see tsükkel algab alles pärast 15-20 minuti möödumist aeglase pikamaa kardiovaskulaarse treeningu alustamist.
· jahtumine · äsja läbielatud külmetushaigused · treening soojas või isegi kuumas kliimas Kui lihas läheb krampi ja seda venitada, siis võib see teha veel rohkem valu kui alguses, aga on abiks krambi tagajärje vähendamisel. Sellele võiks järgneda lõdvestus. Venitus ei tohiks olla liiga lühike, kuna siis võib kõik muutuda vastupidiseks. (http://inimene.ee) Säärelihaste venitused on enamasti jooksjatel ja kõige enam on need pikamaajooksjatel. Nende vältimiseks on vaja teada, kuidas lihased töötavad. Sääremarja kolmpealihased koosnevad kahest osast. (http://www.liigume.ee) · lihase kõhust · Achilleuse kõõlusest Sääremarja kolmpealihase vigastused hõlmavad enamasti lihase nõrgemat ühenduskohta, see on kõõluse ja lihase sidelüli. Seda nimetatakse lihase kõõluse venituseks. (http://www.liigume.ee)
Keha proportsioonide suurusest sõltub maksimaalne hapniku tarbimine. Kui aga vaadata rahvusvahelise klassiga meessõudjate maksimaalset hapniku tarbimist keha massi suhtes, siis see näitaja ei ole enam nii muljet avaldav, võrreldes teiste vastupidavusalade sportlastega. Rahvusvahelise klassi meessõudjatel on see näitaja keskmiselt 70 ml.min.-1kg-1. võrdluseks, mittesportlastel on selleks keskmiseks näitajaks 45 ml.min.1kg-1. Rahvusvahelise klassiga murdmaasuusatajatel ja pikamaajooksjatel on aga maksimaalne hapniku ühe kilogrammi kehamassi kohta üle 80 ml.min.-1kg-1. Parimatel naismurdmaasuusatajatel on vastavaks näitajaks registreeritud üle 70 ml.min.-1 kg-1, parimatel naissõudjatel on saadud üle 60 ml.min.-1kg-1. Sõudjate maksimaalne hapniku tarbimine keha massi suhtes on suhteliselt suure keha massi tõttu, mis on vajalik tugevaks tõmbeks. Maksimaalne hapniku tarbimine ühe koligrammi kehamassi kohta on suurem kergekaalu meessõudjatel – keskmiselt 75 ml.min
annaabi.ee 
