Toomas Nipernaadi kui autobiograafia August Gailiti teost ,,Toomas Nipernaadi" saab lugeda kui autobiograafiat. Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametite...
Mõned tuntumad keeruga küsimused: "Kas sa tead, mis on soojem, kui kasukas?" "Kaks kasukat". "Kes see on: üheksakümmend üheksa korda käib "kipp" ja üks kord "kopp?" " Sajajalgne mardikas ühe puujalaga." "Kas sa kahe kõrvaga jänest oled näinud?" " Mina küll kõrvadega ei näe, ma näen ikka kahe silmaga." Teistmoodi mängud Samuti oli halva ilma korral võimalus toas olles üksteiselt mõistatusi küsida. "Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?" laev merel "Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas?" tuuleveski "Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat ja üks parmupiits?" lehm " Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?" - sibul Nukutegemise kunstid Varemalt tegid tüdrukud endale tihtipeale mängimiseks ise nukke. Kuid ka nukutegemisel olid omad nipid olemas. Kui taheti nukule kõva pead, puistati paraja suurusega riidelapile niisket tuhka, pingutati riie
August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi alustab enda rännakuid suvel, et koguda inspiratsiooni oma teoste jaoks. Tema rännakud kestavad kuni esimene lumi maha tuleb ja tema naine ta üles leiab ning koju tagasi viib. Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist. Tegevuskohad on vahelduvad. Nipernaadi rändab mööda Eestimaad ringi ilma kindla sihita, kuid äratuntav on Lõuna-Eesti loodus ja ka Peipsi järve äärne eluolu. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suvel mööda Eestit ringi, et leida oma teoste jaoks inspiratsiooni ja allikaid ning prototüüpe, millest või kellest kirjutada. Romaan algab sellega kuidas ta luiskab ennast parvepoisiks (autori sõnade kohaselt Nipernaadi ei valeta vaid luiskab) ja ta kohtub Lokiga, kes on vaene talutüdruk. Kui Nipernaadi räägib Lokile sellest kus ta käib ja mi...
(Lumesadu) - Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees? (Tuisk) - Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis? (Tuisk) - Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? (Jõgi) - Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi? (Jõgi) - Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene? (Jää järve peal) - Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa? (Soo) - Sõidan, sõidan -- jälgi ei jää, lõikan, lõikan -- verd ei tule? (Paadiga sõitmime) - Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? (Laev merel) - Veest lukk, puust võti? (Sild) - Mees kaheteistkümne näoga? (Aasta) - Ühel emal seitse last? (Nädal) - Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna? (Aasta kuud, nädalad, päevad) Üks hani, kaks kaela? (Püksid) Susi risti aia peal, suu ammuli? (Särk kuivab) - Vihma kardab, külma ei karda? (Kasukas) - Üks kala, kaks saba? (Põll) - Kogu päeva kiips-kaaps, õhtul luts nurka? (Kingad)
teele asuda. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Nipernaadi ise aga jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Peategelased: Toomas Nipernaadi, kükladest pärit naised, ka nende isad ja emad. Tegevuskoht: Eestimaa pisemad külad. Põhiteemad: eneseotsingud, inimeste suunamine õigele teele ning neile lootuse andmine. Tsitaadid: ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam." ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata." "Muidugi, see on noorus, kes arvab, et iga kilomeetriposti juures ootab teda ühe huvitavam seiklus - miks siis mitte vilega alustada samme porisel maanteel?" "Vaikne ilugi võib sind mürgitada." "Inimene on pime ja rumal, ikka armastab ta mööda logiseva vankri peale hüpata ega oska märgatagi, et just see on tema surnuveok." "Ennast kiidab ainult see, kes on hingeliselt tühi." ,,Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei
mahlakaske, lõunaeesti verrev lehmäkene ka päikest. Ka nimepidi nimetatud lehmad ja veised üldse on tüüpiliselt lõunaeestiline joon, valdavad nimevariandid on Maar(i)k, Maasik, Saar(i)k ja Must (nt. Maarik maka, aestak aigu asõ tunda, mis tähendab tule- või kuhjaaset). Hobune on eluski liikuja, st. veo- ja sõiduloom, nii on tal ka mõistatustes (tihti just ohjata hobusena) tihe seos mitmete liikuvate asjadega, nagu näiteks: (1) laeva ja lootsikuga: Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta; (2) tule ja suitsuga: Hobu tallis, saba räästas; (3) jõega: Hall hobune, rohelised aisad; (4) veskiga: Neli hobust, ühed ohjad; (5) vokiga: Hobu jookseb, liha väheneb. Veel võib mõistatustes kõnelda omalaadsest "kauge hobuse" kujundist, mille kaudu antakse edasi muljeid mitmesuguste ilmastiku- ja taevanähtuste kohta: nt. Hobu hirnub Hiiumaal... tähendab müristamist, mujal maal rakendatav hobu aga vikerkaart.
annaabi.ee 
