kuulusid? nad kuulusid ordusse Taani alad Taani kuninga isilik omand/valdus Kõik maksud läksid kuninga taskusse Läänistati maid Annan maad, tema annab sõjalisi teeneid Vasallkonna kujunemine Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Läänistas palju, sest oli vaja sõjalist tuge Ordul ja piiskopkondadel oli olemas sõjavägi Maahärrade konfliktid ja sõjategevus 13.-15. sajand 14. Millised olid vastuolud? Taani ja Mõõgavendade Ordu Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid, piirilepped Ordu ja piiskopkondade vahel Riia piiskop luges ordut oma vasalliks (nagu oleks andnud selle maa, mille tegelikult vallutasid)
Erilist kasu sellest aga ei olnud, kuna muinasaegsed kombed säilisid kuni 16 sajandini. 16 saj on kroonikad, kus nim eestlasi veel äsjaristitud rahvaks. ''Läbi hiiepuude paistsid kirikud''-kirikud olid tagaplaanil, aga ikkagi olemas. Ohvrihiied olid siiski tähtsamad Keskaja tunnuseks feodalism e läänistamine. Toimus ainult Taani aladel. Piiskopkondades toimus seda vähe ja ordudes ei toimunud üldse. Läänistamise eesmärk oli sõjaväe kokku saamine. Ordul ja piiskopkondadel oli olemas sõjaline jõud. Taani tahtis ka kohapeale sõjaväge, sellepärast toimus läänistamine. Klassikalisi mõisasid sellega Taani aladel rohkem. Tänu sellele Taani hindamisraamat, kuhu märgiti üles taani ajal olnud külad, mõisad jne. Selline valitsemine toimus üle 100 aasta, eestlased väidetavalt aga ei unustanud kunagist vabadust. Siis toimus Jüriöö ülestõus. 1343-1345 jüriöö ülestõus jutud sellest eestlaste seas, kui ei olnud võõrvallutajaid ja makse
) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks. Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% 1 eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt.
1236.a. said orduväed leedulastelt nii raskelt lüüa, et Mõõgavendade ordu lakkas olemast ja liitus järgmisel aastal kõigi oma valduses olevate maa-aladega Saksa orduga. Ordu ei allunud enam Riia piiskopile, vaid oli temaga võrdne ja sõjaliselt tugevam partner. Sakslased nimetasid oma uut valdust esimesena alistatud osa järgi Liivimaaks ehk Vana-Liivimaaks, mis lahutati hiljem Rootsi ajal Eestimaaks ja Liivimaaks. Alistatud maa jagati ordu ja piiskopkondade vahel ( piiskopkondadel 2/3 alast ). Liivimaal loodi Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Riia piiskopkonnad. 1255.a. ühendati Riia piiskop peapiiskopiks ning osa Põhja-Eestit, Harju-ja Virumaa sattusid Taani valdusesse. Uue koloonia valitsevaks kihiks kujunesid baltisakslased, keda sidusid phised enese maksmapaneku ja kaitsehuvid, ühine päritolu, keel ja kombed, kuid lahutasid lahkearvamused, tülid erinevate huvirühmade ja seisuste vahel.
Seejuures pole kihelkond kokku langev poliitilise jaotusega. Kirikute rajamine aga võimupoliitika osa 13saj, siis kirik omamoodi kindlus ja kirik seotud võimuga. Administratiivjaotust Eesti-Läti vahel polnud, kõnepruugis aga jagati keele alusel eestlasteks, liivlasteks ja lätlasteks. Vana-Liivimaa koosneb mitmetest iseseisvatest riikidest. Pärast 14saj keskapika kui Ordu sai Taani alad jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2) Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung – sihtasutus, st piiskopi kui kapiitli institutsioon) S-L diötseesi kuulus kohalik stift. Tartu omas Tartu pk stift. Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida? Ordu surve siiski. Sisemine ehitus Riia ppk – Meinhard tegutses üsna väikesel alal Väina alamjooksul. Alberti residentsiks sai Riia ja alad laienesid. Tal privileeg nimetada uusi piiskoppe. Taotles peapiiskopi staatust
Vb lihtsalt poliitiline olukord muutus, et kavandatud liit ei osutunud vajalikuks või vähem efektiivsemaks. Ristiusu vastuvõtmise või põlgamise kontekst on siin poliitiline kalkulatsioon. Liivimaa sisemise sõja episood lõppes aastal 1330, kui pärast poole aastast piiramist Riia linn alistus Saksa ordule. Juba sisesõja alguses oli alanud protsess paavsti kuuriast, Saksa ordul olid paavsti kuuria juures oma esindajad, prokuraatorid. Saksa ordu rahvusvaheline organisatsioon, Liivimaa piiskopkondadel sellise prokuraatorite pidamise võimalusi ei olnud. Liivimaa peapiiskopid enamasti resideerusid paavsti kuuria juures, mitte ainult selle pärast, et neil Liivimaal oli ohtlik, vaid ka selle pärast, et isiklikult kohas olles oli võimalik neid protsesse paremini korraldada. Riia peapiiskop Bernstein - oma tegevusaja jooksul oli Liivimaal 3 korda, kõige pikem viibimine ulatus aastani, enamus ajast viibis ta väljaspool Liivimaad. 14. sajandil oli peapiiskoppe,
annaabi.ee 
