põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses. Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Bioloogilistes ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutus nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistes ohuteguritest ohustatud. 1.3 Nakatumine Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude e piiskkontakt) . Otsene kontakt on vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. Kaudne kontakt on nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Piiskkontakt on nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. 4 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid
Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1
Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake 17. Bioloogilised ohutegurid need, millega kokkupuute oht tööl on suurem kui mujal ümbritsevas keskkonnas a. Mikroorganismid ja nende toksiinid, rakukultuurid, inimese endoparasiidid, kõrgemate taimede toksiinid, GMO-d jne b. Nakatumise viisid: · Ristsaastumine · Vaheperemehe kaudu · Õhu kaudu · Otsene kontakt (otsene-, kaudne-, piiskkontakt) Ohurühmad: · 1. Ei põhjusta inimese haigestumist, võivad põhjustada allergiaid · 2. Võivad põhjustada inimese haigestumist, ei kujuta nakkusohtu elanikkonnale. Olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3. Võivad põhjustada tõsist inimese haigestumist, kujutavad ohtu elanikkonnale. Olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid · 4
8. Külma ilma korral ärge süsteemi liialt koormake 17. Bioloogilised ohutegurid – need, millega kokkupuute oht tööl on suurem kui mujal ümbritsevas keskkonnas a. Mikroorganismid ja nende toksiinid, rakukultuurid, inimese endoparasiidid, kõrgemate taimede toksiinid, GMO-d jne b. Nakatumise viisid: Ristsaastumine Vaheperemehe kaudu Õhu kaudu Otsene kontakt (otsene-, kaudne-, piiskkontakt) Ohurühmad: 1. Ei põhjusta inimese haigestumist, võivad põhjustada allergiaid 2. Võivad põhjustada inimese haigestumist, ei kujuta nakkusohtu elanikkonnale. Olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. 3. Võivad põhjustada tõsist inimese haigestumist, kujutavad ohtu elanikkonnale. Olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid 4
füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, sümptomaatiliste või asümptomaatiliste kaebustega patsiendi või personaliga.Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 4 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas 2.kaudnekontakt Nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Saastuda võivad horisontaalpinnnad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast. 3.Piiskkontakt Nakkus levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel või nakatunud kehavedelikekaudu. Mikroobid võivad siseneda silma-, nina- ja suulimaskesta ning nahakaudu lähikontakti teel. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr. 144, § 2) kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud.
on bakterid, viirused; - toksilised haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); - vähkkasvajad. Nakatumine võib toimuda • Kontaktülekanne 1.Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, • Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. • Saastuda võivad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast horisontaalpinnad, mis on kaudseks nakatumisallikaks. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud reovee piiskade kaudu. • Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha kaudu lähikontakti teel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud
annaabi.ee 
