pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: − lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); − purustava koormuse meetod; − arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged σc ja σs ei ole suuremad vastavatest lu- batud pingetest [σc] = fc/ kc ja [σs] = fy / ks , kus kc ja ks on betooni ja armatuuri tugevuse ta- gavarategurid.
- osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja kestvuse tagamise põhimtted ja nõuded. Normid Projekteerimise alused 6 põhinevad piirseisundite meetodil ja osavarutegurite süsteemil. Samas see ei välista teiste meetodite kasutamist. (2) Uute konstruktsioonide projekteerimisel tuleb EPN 1 käesolevat osa kasutada koos EPN 1 muude osade ja teiste projekteerimisnormidega (EPN 2...7). Eeldatavad kasutajad (1) Seoses ülaltoodud tehniliste eesmärkidega on EPN-ENV 1 osa 1 ette nähtud kasutamiseks: · EPN-de ülejäänud osade koostajatele; · ehitiste tellijatele, ehitusettevõtjatele ja projekteerijatele; · ametiisikutele,
tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (STR); aluse purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures pinnase või kalju tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (GEO); ehitise või aluse tasakaalu kaotus tõstva veerõhuvõi teiste vertikaalkoormuste tõttu (UPL); hüdraulilisest gradiendist põhjustatud hüdrauliline kerkimine, seesmine erosioon või voolukanalite teke pinnases (HYD). Vaata edasi loeng 3 27. piirseisundite kontrollimise meetodid ja üldnõuded Piirseisundite nõuete täitmist võib kontrollida: arvutuse abil kasutades arvutusmudeleid; konstruktiivsete võtete abil; mudelkatsete andmetel; vaatlusmeetodi abil. Neid projekteerimisviise võib kasutada kombineeritult ja hinnata projektlahendust võrreldava kogemuse abil. Kõigil neil juhtudel tuleb arvestada komplekselt tervet hulka erinevaid tegureid: ehitise sobivust antud ehitusgeoloogilistes tingimustes; keskkonna tingimusi; ehitisele mõjuvaid koormusi ja sundpaigutusi;
b) Juhukoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratakse juhukoor- muste arvutuslike väärtuste γAAK ja määratletud muutuvkoormuste (kui neid esineb) kombinatsiooniväärtuste ΨQnQnK (või Qn(Tn)) alusel: Ed = f {Σ γGGK , γAAK , Σn ≥1 ΨQnQnK } Õhuliinide juhtmed ja trossid arvutatakse lubatud pingete alusel, isolaato- rid ja tarvikud aga purustavate koormuste alusel. Mastid ja vundamendid arvutatakse otseselt piirseisundite meetodil. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 10 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 2. ÕHULIINIDELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 KOORMUSTE MÄÄRATLUSI • Püsikoormus /permanent action/ − koormus, mis toimib kogu antud arvu- tusliku olukorra kestel ja mille muutused keskväärtuse suhtes on tühised või
tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkritee- riume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratle- takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuh- tumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormuskombinatsiooni tulemite arvutuslikud suurused (s.o arvutuslikud sisejõud, pinged jne.).
üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); purustava koormuse meetod; arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged c ja s ei ole suuremad vastavatest lu- batud pingetest [ c] = fc/ kc ja [ s] = fy / ks , kus kc ja ks on betooni ja armatuuri tugevuse ta- gavarategurid.
selle osade arvutuslikud asukohtadest ja suundadest funktsioneerimise, -inimeste koormustulemid tuleb võtta arvesse. mugavuse, -ehitise (läbipainded, siirded, praod Piiranguid ja lihtsustusi vastuvõetava välimuse jne.) ei ületa EPN - s toodud säilimise. Kontrollimisel kasutuspiirkriteeriume. Eri rakendusjuhised piirduvad peab jälgima piirseisundite puhul staatiliselt koormatud konstruktsioonide võimalike kasutatavad konstruktsioonide kande- ja deformatsioone arvutuskoormused erinevad kasutuspiirseisunditega. (läbivajumisi), vibratsioone üksteisest ja need Mõnel juhul, näiteks tuule mis võivad olla kahjulikud määratletakse dünaamilise mõju inimestele või ohtlikud käesolevas peatükis. Teatud arvestamisel. Võib
annaabi.ee 
