4000 F 60 1800 Nurkade leidmine : Sin 60o = d / 1000 d 866 Sin 30o = e / 1000 e 500 a = 4000 – 866 = 3134 b = 1800 + 500 = 2300 b tan α = α = 53,7o 54o a a tan β = β = 36,3o 36o b Materjalid : Terastross : piirjõud FLim = 58,3 kN Männipuidu piirpinged : u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa Nõutav varutegur : Mõlemale lülile [S] = 6 Varrastarindi sisejõud : NT x y 66o F 30o NP ∑Fx = 0 NP + NT cos 66o - F cos 30o = 0
· DE plastsed deformatsioonid ja katsekehal tekib kael (venib välja ja läbimõõt väheneb), lõpuks katsekeha puruneb (katkeb). Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb Materjalide deformatsioonid pöördemomentide (väänavate ja painutavate) mõjudes on sarnased deformatsioonidega jõudude mõjudes. Materjalide piirpinged nihkel määratakse katseliselt väändeteimiga. Väändeteimi väljundiks on nihkediagramm (Joon. 1.10). Teras on ainuke konstruktsioonimaterjal, millel esineb märgatav voolavus. Piirseisund inseneripraktikas = Hooke'i seaduse kehtivuse lõpp lim = Y = ReH lim = 0.2 = Rp0.2 elastsed materjalid Voolavuspiir: = või
Lubatav pinge = konkreetse ülesande (koormusseisundi) [ ] = lim ja [ ] = lim puhul ohutuks loetud pinge: [S ] [S ] kus: []; [] lubatav normaalpinge ja lubatav nihkepinge, [Pa]; lim; lim materjali piirseisundile vastavad normaal- ja nihkepinge (piirpinged, saadud vastavate teimidega), [Pa]; [S] nõutav (normatiivne) varutegur. Sitketele materjalidele: [ ] = voolavuspiir Y ja [ ] = voolavuspiir Y ; [S ] [S ] Rabedatele materjalidele: [ ] = tugevuspiir U ja [ ] = tugevuspiir U .
Proovikeha käitumine tõmbel ja survel hakkab erinema. Purunemisele vastavat proovikeha keskmist jääkmoonet nimetatakse katkevenivuseks, mida kasutatakse materjali plastsuse karakteristikuna. Konstruktsiooni tugevusprobleemide lahendamisel peab tundma materjali mehaanilisi omadusi, mida iseloomustavad: a. Elastsuskonstandid E, v, G, mis iseloomustavad materjali käitumist Hooke’i seaduse kehtivuse piires b. Piirpinged ja deformatsioonid, mis iseloomustavad metrjali käitumist väljaspool Hooke’i seaduse kehtivuspiire. Nende täpseks määramiseks on tähtis jälgida katsemetoodikat, selleks et saadud tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Standardmeetodiga läbiviidavat materjali karakteristiku määramist nimetatakse teimiks. Konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste selgitamisel on keskne koht tõmbe- ja surveteimil. Materjalide teimimise järeldused: 1
Lubatav lõikepinge = konkreetses ülesandes ohutuks loetud nihkepinge: [ ] = lim [S ] kus: []Surve; []Tõmme lubatavad normaalpinged tõmbel ja survel, [Pa]; lim,Surve; lim,Tõmme materjali piirpinged tõmbel ja survel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [] lubatav nihkepinge, [Pa]; lim materjali piirpinge nihkel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa];
Lubatav lõikepinge = konkreetses ülesandes ohutuks loetud nihkepinge: [ ] = lim [S ] kus: []Surve; []Tõmme lubatavad normaalpinged tõmbel ja survel, [Pa]; lim,Surve; lim,Tõmme materjali piirpinged tõmbel ja survel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [] lubatav nihkepinge, [Pa]; lim materjali piirpinge nihkel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa];
annaabi.ee 
