Suurim sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime. Looded on nõrgad, seejuures valdavalt ööpäevased. Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Võrreldes teiste Ameerika vahemeremaa sulglohkaga Mehhiko lahel on õige struktuur ilma suurte veealune uure või selga. (pilt.1 sügavused) 2.MEREPÕHJA GEOLOOGILINE EHITUS Mehhiko lahes, välja arvatud need piirkonad kus on tohutud kogunud nafta tagavarad, on tehtud väga vähe süstemaatilist geofüüsikalist uuringuid. Mehhiko lahe merefüüsikaline geoloogiline põhja ehitus on vähe uuritud. On tehtud ainult seismoloogilised, gravimeetrilised, geoakõla ja magnetmeetrika suuremastaabilised geoloogiliste struktuuride tööd. Varased ettekujutused Mehhiko lahe päritolust annab Züssa (1885) hüpotees (ja tema erinevad variandid)
kooli. Maakonna võimuses oli kassa jagada nii et iga linnavalitsus saaks oma puudujäägi tasa. Maakonna võimuses oli juhendada haridust ja õppetamist nii et iga kool saaks ise hallata om anoorte keskkooli, õpetajate kooli, õppetajate koolitus koole, põllumajanduslikke kutsekoole ja eeskujulikke põhi-ja noorte keskkoole. Ülejäänud koolide haldamine jagati maakondade ja linnade vahel. Kohustusliku hariduse seadus lahutas Hiina kolme kategooriasse: linnad ja majanduslikkult arenenud piirkonad rannikualadel ja väike arv arenenud alasid maapiirkonas; linnad ja külad keskmise arenguga; ja majanduslikkult mahajäänud alad. Aastaks 1985 oli esimene kategoorja suured linnad ja umbes 20% maakondadest (põhiliselt rohkem arenenud ranniku ja kagu alad Hiinas) olid saavutanud üldkehtiva 9 aastat hariduse. Aastaks 1990 linnad, majanduslikult arenenud ranniku alad, maakondlikud üksused, ja väike arv arenenud sisealasid ( umbes 25% Hiina
lehtpuud (tamm, pöök, vaher jt.). Metsad katavad 34 miljonit hektarit, 25% terves maa-alast. Need vääris metsad ei moodusta looduspärandid ainult Kreekale vaid ka tervele Euroopale. Rikumata metsad pakuvad elupaika paljudele loomadele ja taimedele. (12) Kirde-Kreekas on kõrged mäed mis laiuvad Ida-Makedooniast kuni Traakiani, see piirkond on kaetud tohutu suure ja tiheda iidse metsaga. Väärtuslikud tasandikud asuvad peamiselt Tessaalias, Kesk-Makedoonias ja Traakias. Need piirkonad on majanduslikult väga tähtsad, sest nad on ühed vähestest viljelusmaadest terves riigis. Kreeka tihedad metsad on koduks ohustatud pruun karudele, ilvestel ja metskitsedele. (12) Probleemid Kreeka üheks suuremaks probleemiks on metsatulekahjud. 2007 aasta metsa põleng oli Kreekas üle 50 aasta kõige suurem. Esimesed suuremad põlengud algasid tänu palavale ja kuivale suvele 28 juuni paiku ning lõplikult suudeti metsad kustutada alles septembri kuuks.
mõistmiseks. Antud ideed tutvustades oli Lynch`il võimalus eraldada erinevad linna tunnusjooned ning vaadelda, mis teevad need atraktiivseks. Linna paigutuse mõistmiseks loovad inimesed tavaliselt mentaalse kaardi. See kaart on vaimne kujutlus sellest, kuidas indiviid näeb linna 4 paigutust. Sellises paigutuses leidub aga palju unikaalseid elemente. Lynch`i käsitluses on need defineeritud kui rajad, servad, piirkonad, sõlmed ja maamärkid. Lynch`i lähenemist on kasutatud viimastel aastatel globaalselt linnaplaneerimises. Linna arendatakse suunas, kus visuaalsed elemendid on nähtavad selge vormina, et inimestel oleks lihtsam linna mõista. Linnaplaneerimine on aga väga komplitseeritud ning hea linna vormi loomine on keerukas, kuna arvestama peab ka linna ajaloo ning arengulooga. Iga suurlinna ajaloos on näha planeerimise õnnesumisi ja ebaõnnestumisi. Seega peaksime suutma ajaloost
Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure). Jaotatakse veel ülemiseks ja alumiseks tem poraalsagara visuaalsetes alades. kääruks. (mis asi??41 min) Kiirukoor on pm see piirkonad, mis ütleb kus asub objekt. Oimukiir ülteb, millega tegu on. ..lumpus – haistmisasi (41 m) Kolmas kiir ültbe mida saaaab selle objektiga teha. Oimus on need piirkonnad, mis jäävad Haistmine ja maitsmine on kohe limbilise süsteemiga ühenduses. kõhtmisele ehk alumisele nägemisteele.
annaabi.ee 
