Absoluutkiiruse printsiibi veidrused Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Füüsikaliste suuruste väärtused on üksteise suhtes liikuvate vaatajate jaoks erinevad ning ükski vaataja pole eelistatud. Kui auto sõidab 150 km/h ja tee kõrval seisev vaataja vaatab autot mööda minnes, siis näeb ta autot palju pikemana, kui ta seda tekelikult on. Samas aga kui auto kiirus on 30 km/h näeb vaataja autot kohe palju väiksemana, kui seda oli auto, kes sõitis 150 km/h
Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab,et ühe alusosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Mida kujutavad endast väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip? Mida kujutab endast absoluutkiiruse printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid. Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt?
FÜÜSIKA relatiivsusteooria 1. Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2
Kujutleme, et me peame esitada mingis linnas liiklevate autode kiiruse mingil ajahetkel. Me peame vaatlema kõiki linnas liiklevad autosid, näiteks 1. veebruaril kell 12.00. Võib arvata, et osa autodest on peatunud valgusfoori või mõne muu takistuse ees, nende kiirus on 0 m/s. Teatud arv autosid on just hakanud liikuma või on seisma jäämas ja nende kiirus on väike. Teatud osa autodest aga liigub lubatud piirkiirusega, 50 km/h. Võib juhtuda, et mõni auto liigub ka lubatud kiirusest suurema kiirusega. Olgu meie ülesandeks määrata: - kui palju autosid antud ajahetkel seisab - kui palju neid liigub suhteliselt aeglaselt, näiteks mitte kiiremini kui 20 km/h - kui palju autosid liigub kiirusega üle 20 km/h, kuid mitte rohkem kui 40 km/h 14
erinevalt, hõõrdejõud mõjub teekatte ja rataste vahel, raskusjõud ja kesktõmbejõud on aga rakendatud masskeskmesse, mistõttu autole rakendatud jõumomendid ei ole tasakaalus. Ülalöeldu on ka põhjuseks, miks teekurvid ehitatakse alati kaldega sissepoole. Kurvi kalle on enamasti arvutatud selliselt, et seda saaks auto lubatud sõidukiirusega ohutult läbida. Kui kurvi ees kiirust piiravat märki ei ole, siis tasuks arvestada meil lubatud piirkiirusega 90 km/h. Suurematel kiirustel ja ka libedaga muutub kurvi läbimine riskantseks. 24 2.3 Harmoonilised võnkumised Võnkumised kujutavad endast perioodilisi liikumisi, kus keha oma liikumisel teatud ajavahemiku järel läbib samu punkte. Liikumine on ruumis piiratud ja toimub teatud äärepunktide vahel, läbides nn tasakaaluasendit ja kordudes perioodiliselt. Üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi on siinuseline liikumine, kus keha
c = 299 792 458 m/s ehk ligikaudu 3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Absoluutse kiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust- kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti korral.
Kas MM kineetikale alluv ensüüm on efektiivselt reguleeritav? Ei ole. Regulatsioon inhibiitorite, aktivaatoritega, mis pole allosteerilised (ei pea silmas kovalentset modifitseerimist). Rv näitab, mitu korda peame substraadi kontsi tõstma, et minna üle 10% Vmax-ilt 90% Vmax-ini. Rv=[S]0,9/[S]0,1 - MM võrrandile vastava ensüümi korral on Rv=81. 0,9 on küllastusaste, vastab 90% Vmaxile. Rv saab ise kätte leida. Küllastusaste võrdub kiirus/piirkiirusega. Kui kiirus ja piirkiirus on võrdsed, siis on küllastusaste 1,0. (0,9 ehk 90%) (avaldame [S]0,9) 49 (sest küllastusaste on 0,1) (KM-id taanduvad välja). Niimitu korda peab substraadi kontsi tõstma.
3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. 7 Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust- kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti
annaabi.ee 
