Seega müügist saadav kogutulu hinna langedes suurenes. Toode B (mitteelastne nõudlus): Enne hinnalangust: TR = 40 14 = 560 () Peale hinnalangust: TR = 43 12 = 516 () Seega müügist saadav kogutulu hinna langedes vähenes. 7 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Liikumisel piki nõudluskõverat elastsuskoefitsient muutub: NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Piirjuhud elastsuskoefitsient on konstantne Täielikult elastne nõudlus Täielikult mitteelastne nõudlus 8 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE MÕJURID Erinevatel toodetel ja teenustel on nõudluse hinnaelastus erinev: Asenduskaupade olemasolu mida rohkem asendajaid, seda elastsem nõudlus;
Projektis on tehtud läbivaatus mittefunktsionaalsete nouete kohta. 3.7 Funktsionaalselt testitav komponent ja detailsed nõuded Töös on hästi kirjeldatud funktsionaalsete testide läbiviimiseks süsteemi Sportlyzer. Samuti on välja toodud detailsed nouded. 3.8 Funktsionaalsed testid Projektis on projekteeritud 30 funktsionaalsed testi. Selleks on kirjeldatud testitavad nouded, sellest tulenevad ekvivalentsklassid, piirjuhud, testid. 3.9 Funktsionaalsete testide salvestamine ja taitmine Testid on täidetud, tulemused on hinnatud arusaadavalt. 3.10 Mittefunktsionaalsed testid Projektis projekteeritud mittefunktsionaalsed vastuvotutestid on salvestatud ning täidetud Apache JMeteriga, Seleniumiga ning käsitsi. 3.11 Testitav programm Töös on valitud muu programm, mis saab sisendiks soiduki VIN- numbri ning seejärel annab kasutajale soiduki kohta informatsiooni. 3.12 Programmipõhiste testide koostamine
väiksemal väärtusel. Otsustustabelid- kasutatakse kui sisendid on omavahelises sõltuvuses. Otsustustabel sisaldab eeltingimusi, tegevusi ja reegleid. Iga reegli kohta saab defineerida testi. Kasutusjuhud- kui süsteem on spetsifitseeritud kasutusjuhtude abil, saab nende abil kavandada teste. Näiteks iga kasutusjuhu põhistsenaariumi kohta tehakse vähemalt üks test, kasutusjuhtude sisendid ja väljundid testitakse, kattes nii ekvivalentsklassid kui ka piirjuhud. 23. Funktsionaalse testimise korraldus ja hinnang Funktsionaalset testimist võib etappideks jagada järgmiselt: eristada sisend- ja väljundandmete ekvivalentsiklassid leida igas klassis, nende piiridel ja kombinatsioonidel esinevad testolukorrad leida igale testolukorrale vastavad sisend-väljundandmed identifitseerida testid, koostada testimise plaan testida, võrrelda tulemusi, hinnata Hinnang: hea. 24
............................... 36 7.2. Funktsionaalsed testid ............................................................................................................ 37 7.2.1. Detailsed nõuded ................................................................................................... 37 7.2.2. Kriteeriumite võimalikud väärtused, ekvivalentsiklassid ja piirjuhud .................... 41 7.3. Funktsionaalsete testide salvestamine ja täitmine ................................................................ 47 8. Mittefunktsionaalsed testid ................................................................................................ 52 8.1. Riskipõhiste mittefunktsionaalsete vastuvõtutestide täitmine ..........................................
12. Testimise ja kontrollimeetodite efektiivsuse võrdlus ja soovitused kasutamiseks (mida kasutada kõigepealt, mida teises järjekorras?) Vaadeldud meetodite hinnaefektiivsuse järjestus (selles mõttes, et vea leidmise maksumus on väikseim; alates efektiivseimast) on üldjuhul järgmine: programmeerija poolne esialgne testimine, suitsutestimine, testimine kasutaja andmetega, riskipõhine testimine, uuriv testimine, ekspertteadmiste põhine testimine, piirjuhud, ekvivalentsiklassid, programmipõhine testimine, muud meetodid. Ühe meetodi hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski meetod. Seega võib vastavalt programmi kriitilisuse astmele olla vaja kasutada ka kallimaid meetodeid. Vt. Punkti 14 lõpus olevat tabelit. 13. Saavutatav töökindluse tase seniste meetoditega, selle oluline suurendamine. Verifitseerimine.
on tehtud), kuna mingit dokumentatsiooni läbiviidud testide kohta ei säili. Samuti ei pruugi süsteemi testikate olla piisav, kuna teste ei koostata süstemaatiliselt. Kolmandaks iseloomulikuks omaduseks on see, et kuna teste ei viida läbi süstemaatiliselt ja testidokumentatsiooni alusel, siis sõltub testimise efektiivsus oluliselt testija kompetentsusest. 5.5 Liigitus testimiseks kasutatavate andmete valiku meetodi järgi Sisendi/väljundi ekvivalentsiklassid ja piirjuhud Ekvivalentsiklasside ja piirjuhtude analüüs (equivalence partitioning) on kõige laialdasemalt kasutatav meetod musta kasti testilugude koostamiseks. Programmi sisendi ja väljundi põhjal leitakse ekvivalentsiklassid ehk andmete piirkonnad, mille siseselt programm töötleb andmeid ühte moodi. Kui ekvivalentsiklassi üks väärtus leiab vea, siis leiab vea ka suvaline teine väärtus ekvivalentsiklassist, eeldusel, et klassid on õigesti määratletud.
tegevused nagu väljundi püüdmine, õppetunnid, tulemused, logid ja projektiga seotud dokumendid arhiveeritakse ja neid kasutatakse viitena tulevastes projektides. Testimise maht Ideaalselt peaks testimise maht sõltuma tarkvarale esitatud nõuetest - testitakse seni, kuni need on rahuldatud. Praktiliselt tehakse nii vaid tõesti kriitiliste rakenduste korral. Testimise lõpetamine · Kõik ekvivalentsiklassid (piirjuhud) peavad olema testitud · Testimine peab vastama haruadekvaatsuse kriteeriumile · Olulisemad andmekombinatsioonid peavad olema testitud · Andmepõhise testimise piirjuhud peavad olema testitud · V% lisatud vigadest peavad olema avastatud · Tarkvara töökindlus peab olema P% 9. loeng Tarkvara testimine, praktiline vaade Igas hilisemas faasis on vea parandamise hind suurem kui varasemates. 10. loeng Agiilne tarkvaratehnika Kanbani ideoloogia
Testimise (või halvemal juhul süsteemiarenduse) aeg või raha on läbi Eelmine kord testisime samapalju ja oli hea küll Süsteemi üleandmise tähtaeg on käes Paistab, et edasine testimine ei anna uusi vigu Pole enam huvitav, tahaks midagi muud teha Jne Kõik ekvivalentsiklassid (piirjuhud) peavad olema testitud Testimine peab vastama haruadekvaatsuse kriteeriumile Olulisemad andmekombinatsioonid peavad olema testitud Andmepõhise testimise piirjuhud peavad olema testitud V% lisatud vigadest peavad olema avastatud Tarkvara töökindlus peab olema P% Kokkuvõtte
NxAy Otsmine N-aatom molekulis NH3 Mittepolaarne A2 Mingi elemendi kaheaatomiline molekul O2 CxAy Enamus süsinikühendeid CO2 Molekuli polaarsus on seotud ühe või mitme polaarse kovalentse sidemega. Molekuli polaarsust mõjutavad struktuurifaktorid: · aatomite elektronegatiivsused mida suurem on elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on aatomitevaheline side; piirjuhud on mittepolaarne ja iooniline side · aatomi polariseeruvus väikeste aatomitega võrreldes polariseeruvad suured aatomid (näiteks jood) kergemini, s.t. rohkem kui tuleneb elektronegatiivsuste erinevusest · molekuli suurus mingi polaarse sideme mõju molekuli polaarsusele väheneb molekuli suuruse kasvades; näiteks etanool on vees lahustuv, kuid geraniool on õli
● Esimesed testid jooksid läbi ● Kasutaja ei oska rohkem tahta ● Testimise (või halvemal juhul süsteemiarenduse) aeg või raha on läbi ● Eelmine kord testisime samapalju ja oli hea küll ● Süsteemi üleandmise tähtaeg on käes ● Paistab, et edasine testimine ei anna uusi vigu ● Pole enam huvitav, tahaks midagi muud teha ● ja nii edasi ● Kõik ekvivalentsiklassid (piirjuhud) peavad olema testitud 34 ● Testimine peab vastama haruadekvaatsuse kriteeriumile ● Olulisemad andmekombinatsioonid peavad olema testitud ● Andmepõhise testimise piirjuhud peavad olema testitud ● V% lisatud vigadest peavad olema avastatud ● Tarkvara töökindlus peab olema P%
• Eelmine kord testisime samapalju ja oli hea küll • Süsteemi üleandmise tähtaeg on käes • Paistab, et edasine testimine ei anna uusi vigu • Pole enam huvitav, tahaks midagi muud teha • Kõik ekvivalentsiklassid peavad olema testitud • Testimine peab vastaba haruadekvaatsuse kriteeriumile • Olulisemad andmekombinatsioonid peavad olema testitud • Andmepõhise testimise piirjuhud peavad olema testitud • V% lisatud vigadest peavad olema avastatud • Tarkvara töökindlus peab olema P% Neid kriteeriume võiks panda lepingusse, kus on kokku lepitud, millal testimine lõpeb ja millal võiksid vastuvõtutestid alustatud. Testimisele annab kaasa, kui testija oskab: • Üldistada • Osata näha suuri pilti • Ja julgeb küsida küsimusi • Uudishimu • Suhelda • Lugeda • Kirjutada Arhitektuur
nende elektronkonfiguratsioon on väga stabiilne. Teised elemendid püüavad saavutada samasugust stabiilsust keemiliste reaktsioonide kaudu: Lewise teooria põhiprintsiibid: · Keemilise sideme aluseks on elektronid, eriti väliskihil asuvad elektronid, mida nim. valentselektronideks. · Iooniline side - tekib elektronide ülekandumise teel ühelt aatomilt teisele (ioonide moodustumine). · Kovalentne side - tekib elektronide jagamise teel aatomite vahel. · Iooniline ja kovalentne side on piirjuhud, mis reaalsetes ainetes esinevad harva. Tegelikud keemilised sidemed on enamasti segu ioonilisest ja kovalentsest komponendist · Elektronid siirduvad ühelt aatomilt teisele või jagatakse neid selliselt, et moodustuks eriti stabiilne elektronkonfiguratsioon. Väärisgaaside (välja arvatud heeliumi) väliskihis on kaheksa elektroni sellist elektronide arvu nim. oktetiks. · Oktetiprintsiip. väärisgaasidega analoogne elektronkonfiguratsioon, väliskihis on 8 elektroni.
(korrdutame lugejat ja nimetajat läbi ) Katset teeme nii, et hoiame ühe substraadi konstantse [S 2]=konstant. Kas saame MM võrrandiks, kus konstant korda S1/konstant + S1 ( , jäävad sulgudesse ja siis jagame sellega läbi vms) Punane on näiline piirkiirus ja sinine on näiline Michaelise konstant Kiiruse võrrandid produkti puudumisel Piirjuhud parameetrite tähendus *kui nii S1 kui ka S2 on kõrges kontsentratsioonis, siis on summas olulised ainult need liikmed, mis sisaldavad mõlemat nii S1 kui S2. Kui S1 ja S2 on suured, siis tuleb korrutis suur, siis kus ainut S1 või S2, need osad on väiksed. Konstantidega võrreldes peavad S1 ja S2 olema suured, siis on summas oluline ainult liige [S 1][S2], siis tulemuseks see, et v=Vmax.
annaabi.ee 
