välistatud. Seega, kui olla nõus ja jääda kindlaks selle juurde, et olematut ei ole, tuleb tunnistada, et on üks ühtne tekkimatu, hävimatu ja liikumatu olemine. Niisugune olev peab olema ka ajatu selles mõttes, et siin puudub võimalus eristada üksteisest erinevaid aja momente – kus pole muutusi, pole ka midagi, mis võiks olla kas “enne” või “pärast”. Lõpuks omistab Parmenides olevale veel piiritletuse (peiras) ja lõpuleviiduse (tetelesmenon). Need omadused märgivad kreekaliku mõtlemise jaoks täiuslikku, seevastu kui piiritlematu oleks justkui lõpuleviimata, poolik ja sellisena ebatäiuslik. Olev ise aga on just täiuslikkuse tõttu 5 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. rahulikult oma kohale jääv, kuna ta ei vaja midagi ja ei pea midagi püüdlema ning selle tarvis muutuma, liikuma
eelduses subjekti ja predikaadi rolli täitvad terminid (mõisteväljendid). Väite kvaliteet ei muutu. Üldeitava ja osajaatava väite ümberpööramine ei põhjusta infokadu. See tähendab, et ümberpööramise teel tuletatud üldeitav või osajaatav väide on esialgsega samaväärne ning seda saab probleemideta uuesti muuta, saades tuletisena tagasi esialgse väite. Piirangute puudumise tunnuseks on terminite piiritletuse ühesugune määr nii üldeitavas kui ka osajaatavas väites. Üldjaatava väite puhul peab arvestama, et eelduse predikaat on piiritlemata. Tuletist ei saa laiendada objektidele, mida pole haaratud eelduses, ehk teisiti öeldes, järelduses ei saa väita enamat, kui on teada eeldusest. Tuletises asetub eelduse predikaadile vastav mõiste nimetus subjekti rolli ning peab jätkuvalt jääma piiritlematuks (infot ju kusagilt juurde ei tule)
eelduses subjekti ja predikaadi rolli täitvad terminid (mõisteväljendid). Väite kvaliteet ei muutu. Üldeitava ja osajaatava väite ümberpööramine ei põhjusta infokadu. See tähendab, et ümberpööramise teel tuletatud üldeitav või osajaatav väide on esialgsega samaväärne ning seda saab probleemideta uuesti muuta, saades tuletisena tagasi esialgse väite. Piirangute puudumise tunnuseks on terminite piiritletuse ühesugune määr nii üldeitavas kui ka osajaatavas väites. Üldjaatava väite puhul peab arvestama, et eelduse predikaat on piiritlemata. Tuletist ei saa laiendada objektidele, mida pole haaratud eelduses, ehk teisiti öeldes, järelduses ei saa väita enamat, kui on teada eeldusest. Tuletises asetub eelduse predikaadile vastav mõiste nimetus subjekti rolli ning peab jätkuvalt jääma piiritlematuks (infot ju kusagilt juurde ei tule)
ühiskonnateadused, poliitika, religioon, turundus jne. Nende mõiste- süsteem ei ole mingilgi määral kokku lepitud, vaid sõnavara täidab erialainimeste suhtlusvajadusi mingil muul viisil. Eleanor Roschi 1970ndate kategoriseerimise-alastest töödest pärit ja tänapäeval üldkeele semantikas hästi tuntud prototüübiteooria (nt Cruse 2000: 132 jj) on väga edukas ka mõistete kirjeldamisel. Prototüübipõhine kirjeldusmeetod osutub praktikas palju mugavamaks kui ideaalselt täpse piiritletuse taotlemine. Seda illustreerib definit- sioonides võimalike tunnuste nimetamine modaalsete väljendite nagu tavaliselt, sageli, võib jne abil. 56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas Klassikaline terminoloogiateooria kirjeldab keelt sünkroonselt, seega eeldades nii keele kui ka mõistesüsteemi ja kirjeldatava reaalsuse staatilisust. Niisugust piirangut muidugi välja ei öelda ja vaevalt
3. Organisatsiooni tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus. On loomulik, et otsustamine on sel juhul detsentraliseeritud, sest kaugel asuva juhiga ei saa igat asja läbi arutada. 4. Organisatsiooni struktuur. See soodustab või takistab detsentraliseerimist. Suur kontrollimis-ulatusega (ühele juhile alluvate inimeste suure arvuga) organisatsioonis on detsentraliseerituse aste kõrgem, kitsalt spetsialiseeritud ja allüksuste töö sisu täpse piiritletuse ning täpsete tege-vusjuhiste korral väiksem. 5. Kaasaegsete kontrollimeetodite ja kommunikatsioonivahendite rakendamine. Detsentralisee-rimise ulatus võib oluliselt sõltuda kontrollivahendite olemasolust ja tasemest, sest neist sõl-tub, kui kiiresti võib juht teada saada ebaõigetest otsustest ja varustada alluvaid vajaliku teabe-ga. Detsentraliseerimise hüvedeks on: - tippjuhid vabanevad pisiasjadega tegelemisest, väheneb nende koormatus;
annaabi.ee 
