8 Laura-Roberta Ründva Võrgustikuliikmete kaasamise plaan Võrgustikutöö on koostöö, millest võtavad osa abivajaja/abistatava sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Kui abivajaja ise oma probleemi ei taju, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on lahendada abivajaja argielu probleeme. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste või inimgruppide vahel ning selle eelduseks on kommunikatsioon. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 53) Võrgustikke võib liigitada formaalseteks ja mitteformaalseteks. Enamik inimesi kuulub mitmesugustesse võrgustikesse (nt naabrite, sõprade, töökollektiivi- ja perevõrgustikud). Eeltoodud võrgustikke nimetatakse mitteametlikeks ehk iseenesest tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalseteks võrgustikeks. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 53)
Nõnda pole keeruliste küsimustega silmitsi 24 sattutes vist isegi mitte aimatud nende tegelikku keerukust. Näiteks on ebakorrektne kasutada terminit nagu ,,kriminogeenne käitumine", mida erinevalt ,,kriminaalsest käitumisest" on vaevalt üldse võimalik rahuldaval viisil defineerida. Kriminaalpoliitika efektiivsust ei pea siduma niisuguste raskelt piiritletavate ja vaieldava sisuga mõistetega nagu ,,ohtlikud kalduvuskurjategijad", ,,kuritegelik kalduvus" või ,,isiku ohtlikkus" jms. *31 Eelnõu autorid pole pidanud vajalikuks peatuda täpsemalt isiku ohtlikkuse määramise meetoditel, kuigi ka siis, kui otsuse teeb kohtunik, peab tema otsus tuginema mingile ekspertiisile. Niisugust ekspertiisiliiki, mille abil suudetaks prognoosida piisava täpsusega vaimselt terve inimese tulevast käitumist, ei ole olemas ega saa ka vähemalt lähitulevikus olema
Vastuteenena oma teo eest peab ametiisik saama või lootma talle lubatud tasu. Eeldatav ametialane tegu ei pea sealjuures olema kindlaks määratud. Nõudes tulevikus toimepandava teo täpset kindlaksmääramist, jätaks seadus karistamata need altkäemaksu võtnud ametnikud, kes ei võta seda ühe ja konkreetse (võimalik, et mitte kuigi olulise) teo eest, vaid eelistavad võtta suures ulatuses altkäemaksu tulevikus toimepandavate ebamääraselt piiritletavate, kuid rohkete ja ulatuslike korruptiivsete tegude eest, ning osutuvad seega paušaalselt äraostetuks kogu oma tegevusvaldkonnas39. Samas peab ametiisiku tegu olema mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldistes joontes määratletav, sest vastasel juhul ei saa rääkida seosest teene ja vastuteene vahel. Samuti nõuab teenistusalast tegu § 331 tekst expressis verbis.
konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga
konfliktitum on nii individuaalne sulandumine ühiskonda kui ka populatsiooni. Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist Strukturaalne vaade ühiskonnale otsib ja püüab inimese sotsiaalses olemises esile tuua selgeid ja ühetähenduslikult määratletavaid algelemente ja nendevahelisi seoseid. Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest
annaabi.ee 
