vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. -Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir -Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir. - Merepiir Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega. - Maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. -Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Eesti ja vene vahel 8. Selgita mõisteid piirivalve tegevuspiirkond, siseveed, piiriveekogu, õhuruum. Piirivalve tegevuspiirkond on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega
tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses asjaoluga, et kodakondsus loob sügavama ning kindlama sideme inimese ja riigi vahel ning et kodakondsusega kaasnevad mitmed kohustused, mis mittekodanikel puuduvad, on rahava mõiste piiramine kodakondsust omavate isikutega siiski rahvusvaheliselt siiski üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob teda riigiga. Eksisteerivad õigused ja kohustused
5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 2 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaalvetes. (Eest maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.) 8. ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel  peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja
1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamus. · Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon?
1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. § 122. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. §123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. X peatükk RIIGIKAITSE § 124
piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.“ o Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel EV seaduste ning riikidevaheliste lepingutega, kusjuures Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir  Põhiseadus – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega Eesti territoriaalmere laius – 12 meremiili (merealapiiride seadus). Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust kooseisust, riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks, linnadeks (Eesti
annaabi.ee 
