mure, mis tundub kõrvalvaatajale väike ja tühine, oli hoopis midagi muud. Pearu mure seisnes naabrimehes. Ei tahtnud ta sugugi, et Andrus Vargamäel on. Oma eelnevad naabrid oli ta suutnud kiiresti alla andma panna, kuid Andres oli teist sorti mees. Olles isegi kõrtsis joomas, tundis Pearu muret, kuidas üleaedsetele vingerpussi mängida. Päevast päeva saatis Pearut see muremõte ja oli talle kinnisideeks. Hea näide on teosest see kuidas ta muretses sellepärast, et naabrid võivad piirikraavi tammi lõhkuda ja nii oma karjamaa vee alt päästa. See oligi Pearu ja Tagapere rahva mure milline oleks järgmine tegu , millega oma naabritele omakorda muret tekitada. Lapsed tekitasid Vargamäele nii rõõmu kui muret. Alates sellega, et pidev lastesaamine, kohapärija olemasolu eesmärgil, Krõõdalt elu võttis. Oli selles osati ju ka töö süüdi, aga nii noorele ja kõhnale naisele oli pidev ja kurnav laste ilmaletoomine liiast
Järgmisel kevadel alustati kohe kui maa paljas kraavikaevamisega(sauna madis). Teisel aastal sai sõnnikut juba kaheksa hobusega terve päeva vedada."ei põld meid toida kui meie ta nälga jätame, ütles peremees".rukkis kippus seeaasta lahjaks jääma kuna talv oli ebasoodne. Kui suve alguses oli ilm vilets ja head vilja ei tõotanud siis pärast jaanipäeva ilm muutus ning ka vili ja hein hakkas kasvama, paiguti rohkemgi kui eelmisel aastal. Jaagupipäeva paiku oli madis jõudnud ka piirikraavi jõeni kaevata. Kohe peale ühe valmimist alustas madis ka teist kraavi. Talvel toimus kõva ehitusmaterjalide vedu kuna andres tahtis maksku mis maksab uued kambrid üles ehitada. Palgiveo ajal tulid appi ka ümberkaudsed, ka pearu kes polnud kutsutud tuli ise kohale ja osutus kõige suuremaks abiliseks. Järgmisel kevadel löödi uued kambrid üles kuigi see nõudis palju aega. Sõnnikut tekkis lauta niipalju et lehmad vaevu ära mahtusid. Põllutööd jäid rohkem jussi õlule kuna
sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles. Mari ja Andres abiellusid, Mari muutus tõsisemaks ja nukramaks. Algas raske elu, Andres pöördus üha enam piibli poole ning kasvatas oma lapsi täie tõsiduse ja karmusega. Teoses käis pidev võitlus kahe naabrimehe: Andrese ja Pearu vahel. Lõhuti aedu, paisutati piirikraavi, süüdistati teineteist ning käidi pidevalt kohut mööda. Haigus võttis Vargamäe perest 3 last. Liisi ja Maret läksid mehele. Lõpus läks Indrek linna ja väike Andres kroonu. Viimast peeti Vargamäe uueks peremeheks, aga tema, nagu ka kõigi teiste laste arvates, ei olnud kodukohas piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse.
tegema. Varsti avastab Andres, et Pearu oma põllu tema maale ajanud. Ta viib asja kohtu ette. Tuleb välja, et Pearu mitmest kohast Andrese krunti ampsanud ja see tekitab terve rea protsesse. Protsesside käigus hakkab Andres oma vaateid muutma. Kuigi ta räägib ikka tõest ja õigusest, siis nõuab ta õigust nüüd ükskõik, mis vahenditega. Andres muutub ka kodus järjest süngemaks. Ta hakkab ka Marit aega ajalt peksma, siis kui viha väga suureks läheb. Pearu külvab piirikraavi juurde jalgrajale teravaid vaiu maasse. Matu (Mardi hüüdnimi) korjab need üles ja paneb Pearu enda kraavidesse. Pearu omakorda paneb need jälle Andrese omadesse tagasi. Siis lähevad Pearu ja Matu kaklema, Pearu pääseb ainult seetõttu, et tulistab Matu pihta tühilaengu (ainult püssirohi, kuuli pole). Siis hakkab Pearu soosilda lammutama. Kuigi tal endal on ebamugav, tahab ta teistele rohkem halba teha. Matu teeb uue vingerpussi ja kaevab Pearu enda vallid suuremaks
Marile hakkas üha enam tunduma, et loomade haigestumine on seotud Juss surmaga. Surnuaiale minnes ei külastanud ta enam Jussi hauda, ta tegi sseda salaja, kuid Andres teadis seda ja oli selle pärast vihane.*Andres muutus üha enam oma naabri Pearu sarnaseks. Ta lõi oma naist. Kuigi Pearu naine põgenes Peau eest Eespere sauna, siis Mari ei läinud kuhugi, ta kannatas kõik välja.*Matu tegi Pearuga mitu vingerpussi, kui ta Vargamäel sulane oli. Esiteks oli Pearu piirikraavi kaldasse, mida teena kasutatai, teravad vaiad pannud. Kõik olid oma jalad veriseks käinud. Sauna- Madis arvas, et Pearu töö ja siis Matu läks ja kiskus nees vaiad välja. Esimesel korral viskas ta need kraavi, kõigile vaatamiseks, teisel korral viis ta need Pearu teisele kraavile ja pani sinna tee sisse, kolmandal korral jäi ta Pearule vahele. Pearul oli püstol kaasa ja Matut nähes ähvardas teda. Matu võttis vaia ja hakkas Pearu taga ajama.
polnud ning 1923. aasta 1. detsembril liideti see Valga piirivalverajoonina Petseri jaoskonna koosseisu.38 Kohe peale Tallentsi otsuse jõustumist, ööl vastu 18. juulit 1920, tõmmati Valga ja Luke linna piirile traataed, piir suleti ning linnas kehtestati öine liikluskeeld.39 Traataed ei jäänud linna ilmet rikkuma siiski kauaks ajaks. 1923. aasta sügisel oli kohaliku piirivalve mureks juba pahaaimamatult üle piiri juhtunud inimesed, kes linna vahel kulgevat väikest piirikraavi tähele ei pannud. Kohalik piirivalveülem, leitnant Miller, tegi selliste juhuste vältimiseks ettepaneku püstida pikki piiri viisaka välimusega puidust või rauast aed Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923 sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone märkimise kord
pääsukesed võisid vidistada varahommikust hilise õhtuni, sest päike karjatas sinises taevas roosakas-valgeid pilvi, aga inimestel polnud sellega asja, sest neil oli oma tegemine, omad mured. Peale keskhommikut läks Indrek mööda karjatänavat alla kopli. Talvel hagudeks raiutud lepiku alt tulid nähtavale igal pool noored kuused. ,,Lepiku asemele võib tõusta siin kuusik," lausus ta endamisi, nagu oleks see talle suureks uudiseks. Piirikraavi nähes, mis jooksis nöörsirgelt läbi Jõessaare jõkke, tõusis tal tung seda mööda minna. Aga kraav oli hirmus kokku vajunud ja kevadine vesi mitmes paigas tema kaldad õõnestanud ning poristanud, nii et Indrek pidi saapad jalast võtma ja püksisääred üles käärima. Ta oli alles hiljuti seda teed käinud, aga kuidas oli kõik vahepeal teiseks saanud! Või pettis teda tema mälu? Oli ehk tema ise rohkem ja kiiremini muutunud kui see piirikraav ühes oma poriste kallastega?
annaabi.ee 
